Nood rohtunud rajad. Mälestused ja mõtisklused

Friedrich Issaku teos „Nood rohtunud rajad“ on mahukas ja mõtlik mälestusteraamat, mis hõlmab nii autori isiklikke elukogemusi kui ka sügavaid arutlusi Eesti loodusest, jahindusest ja möödunud aegade elulaadist. Teos ei järgi ranget kronoloogilist järjekorda, vaid liigub vabalt mineviku ja oleviku vahel, sidudes loodusvaatlused isiklike meenutustega ning peegeldades kadunud maailma, milles inimene ja loodus olid tihedas ja vahetus kontaktis. Issaku tähelepanu on detailides: maastikud, loomade käitumine, jahihetked ja vaiksed mõtisklused annavad edasi ajastu meeleolu, milles materiaalsed väärtused olid tagaplaanil ning olulisel kohal olid inimese sisemine tasakaal ja looduse austus.

Raamatus leiavad koha nii lapsepõlvemälestused kui ka hilisemad seiklused metsa ja rabade rüpes. Autor suhtub kirjeldatavasse sügava empaatiaga, püüdes edasi anda seda hingeseisundit, mis kaasneb looduses viibimisega. Paljud peatükid käsitlevad jahindust, kuid mitte trofeede või võitude kaudu, vaid kui eluviisi, mis eeldab oskusi, tähelepanu ja looduse tundmist. Samuti arutleb Issak väärtuste üle, mis tema silmis olid hakanud kaduma – kannatlikkus, vaikus, austus looduse vastu ja võime olla üksi, ilma üksildust tundmata. Teos on lähedal looduskirjandusele, kuid selles on ka filosoofilisi ja kultuuriloolisi kihte, mis annavad tekstile sügavama mõõtme.

Friedrich Issak (1908–1991) oli Eesti loodusmees, jahimees ja kirjanik, kes on tuntud oma sisuka ja poeetilise looduskäsitluse poolest. Tema looming keskendub sageli looduse ja inimese vahelisele suhtele, milles ta näeb midagi sügavalt vaimset ja ehedat. „Nood rohtunud rajad“ on üks tema olulisemaid teoseid, milles kajastuvad nii autori elutarkus kui ka mure looduse ja traditsioonilise elulaadi kadumise pärast. Issaku tekstid on sageli mõtisklevad ja vaiksed, sobides lugejale, kes otsib rahulikku, ent tähendusrikast lugemiselamust.