Püha perekond

„Püha perekond” on Friedrich Engelsi ja Karl Marxi esimene ühine töö, mis valmis 1844. aasta sügisel Pariisis. Tegemist on poleemilise kirjutisega, milles autorid esinevad võitlevate materialistidena ja võtavad sihikule noorhegeliaanide filosoofilised arusaamad. Tekst on kirjutatud dialoogina tolleaegsete mõtlejatega, kuid laiemas plaanis märgib see teos Marxi ja Engelsi edasise maailmavaate kujunemise alguspunkti. Läbi kriitika sõnastatakse positsioon, mis seab esiplaanile materiaalse tegelikkuse ja ühiskonna arengu seaduspärasused.

Raamat suunab oma kriitika eelkõige subjektivistlikele tõlgendustele, mille pooldajateks olid mitmed noorhegeliaanid. Samuti vaadeldakse Hegeli enda filosoofiat, mille idealistlikke lähtepunkte Marx ja Engels kõigutada püüdsid. Teos sisaldab mitmeid seisukohti, mis hiljem said oluliseks dialektilise ja ajaloolise materialismi tuumaks. Nii pole „Püha perekond” pelgalt vaidluskiri, vaid ühtlasi dokument, mis avab kahe mõtleja intellektuaalse arengu olulist etappi ning loob aluse nende hilisematele põhiteostele.

Tekst on oma ajas tugevalt seotud 19. sajandi keskpaiga filosoofilise ja poliitilise mõttega, peegeldades nii noorhegeliaanide mõju kui ka vajadust sellest lahti murda. Tänapäeval pakub see teos huvi eeskätt kui sissevaade Marxi ja Engelsi koostöö algusesse ning nende mõtlemise kujunemisse, andes lugejale võimaluse jälgida, kuidas hilisem marksistlik teooria oma esimesi samme astus.