Avarii. Sügisõhtul

Friedrich Dürrenmatti kaks lühiproosateost – „Avarii“ ja „Sügisõhtul“ – ilmusid eesti keeles ühes köites 1960. aastal ning kuuluvad autori allegoorilise ja eksistentsialistliku loomingu olulisemate näidete hulka. Mõlemad tekstid keskenduvad inimese ja ühiskonna vaheliste suhete, süü, vastutuse ja moraalse valiku teemadele. Dürrenmatt kasutab väikeseid, justkui argiseid situatsioone selleks, et paljastada inimese sisemist pinget ja eetilist ebakindlust. Ta ei esita otseseid vastuseid, vaid asetab tegelased olukordadesse, kus lugeja peab ise kaaluma, mis on õiglane või põhjendatud.

„Avarii“ on lugu endisest kohtunikust, kes satub autoavarii tõttu öömajale veidrasse seltskonda, kus teda ootab näiliselt süütu õhtusöök. Teose pingelisus areneb järk-järgult, kui selgub, et külalised on kõik kunagised süüdistatavad ning rollid on ootamatult ümber pööratud. Dürrenmatt kujundab olukorra, kus õigusemõistmine muutub tagantjärele mänguks, ent selle kaudu kerkib esile terav küsimus süü ja võimu olemusest. „Sügisõhtul“ on intiimsem ja introspektiivsem pala, kus vananev inimene mõtiskleb elu ja tähenduse üle üha pimenevas maailmas. Mõlemas loos on tajutav eksistentsiaalne rahutus ja Dürrenmattile omane iroonia, mis ei võimalda tegelastel ega lugejal püsida mugavates seletustes.

Friedrich Dürrenmatt (1921–1990) oli šveitsi kirjanik, esseist ja näitekirjanik, kelle loomingule on iseloomulikud sügavad filosoofilised alltekstid ja satiiriline maailmavaade. Tuntuks sai ta eelkõige oma näidendite kaudu, kuid tema proosa – sealhulgas novellid ja jutustused – käsitleb sarnaseid teemasid kompaktses ja sageli kujunditihedas vormis. Dürrenmatti looming on olnud mõjukas nii saksa keeleruumis kui ka rahvusvaheliselt, pakkudes intellektuaalset väljakutset ja eetilisi dilemmasid, mis kõnetavad eri ajastutel. „Avarii. Sügisõhtul“ on üks varasemaid tõlkeid tema teostest eesti keelde, tutvustades lugejale autori mõttemaailma ja kirjutamislaadi tihedas, samas kergesti haaratavas vormis.