Friedebert Tuglase novelliauhinnaga premeeritud töid (1971-1975)
Friedebert Tuglase novelliauhinnaga premeeritud töid (1971-1975)
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused: Ümbrispaberil on rebendeid
- Eesti Raamat | 1976
- 446 lk | Kõvakaaneline | 132 x 207 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Kogumik „Friedebert Tuglase novelliauhinnaga premeeritud töid (1971–1975)“ koondab viie aasta jooksul tunnustatud eesti novellid, mida ühendab mitte ainult kõrge kirjanduslik tase, vaid ka ajastule iseloomulik vaimne ja stiililine mitmekesisus. Väljaanne sisaldab kümmet eriilmelist novelli, mille autorid esindavad 1970. aastate eesti proosa erinevaid suundi – alates ajaloolisest ja filosoofilisest lähenemisest kuni ühiskonnakriitilise ja eksistentsiaalse tunnetuseni. Lisaks on raamatus ka bibliograafia ja ülevaade žürii tegevusest, mis aitab mõista valikukriteeriume ja autasustamiskonteksti.
Valikust leiab kaks Jaan Krossi novelli („Neli monoloogi Püha Jüri asjus“ ja „Pöördtoolitund“), mis käsitlevad ajalugu isikliku vaate kaudu, rõhutades moraalse valiku ja vastutuse teemasid. Paul Kuusbergi „Roostetanud kastekann“ ja Mati Saadi „Katastroof“ vaatlevad inimest nõukogude argireaalsuses, tuues esile psühholoogilise pinge ja olukordade absurdsuse. Arvo Valtoni „Ohtlik leiutis“ ja Ülo Lahe „Meie, tippkutid, üle kogu maakera“ lisavad valikusse satiirilist ja kergelt groteskset tooni. Friedebert Tuglase enda novell „Helloi maa“ toob sisse sümbolistliku ja unenäolise kihi, sidudes mineviku ja igatsuse.”
Kogumik on väärtuslik mitmel tasandil: see on läbilõige 1970. aastate eesti lühiproosa paremikust, peegeldab Tuglase novelliauhinna institutsionaalse tähtsuse kasvu ning esindab kirjanduslikku kriteeriumi, mille kaudu hinnati nii esteetilist kvaliteeti kui ka temaatilist tähendusvälja. Autorite hulgas on tunnustatud nimesid nagu Jaan Kross, Mats Traat, Rein Saluri ja Heino Väli, kelle looming jääb eesti kirjanduse keskmesse ka hilisemates aastakümnetes. Raamat pakub nii ajastu kajastust kui ka kirjandusliku väljenduslaadi paljusust, tehes sellest asendamatu kogu lühiproosa huvilisele.
