Valitud jutud

Friedebert Tuglase „Valitud jutud” on esinduslik kogu autori lühijuttudest, mis koondab tema proosaloomingu olulisemaid ja eri ajastuid esindavaid tekste. Teoses avalduvad Tuglase stiililine mitmekesisus, tugev kujunditaju ja sügav huvi inimese sisemaailma vastu. Juttude temaatika ulatub sümbolistlikest mõtisklustest sotsiaalsete ja psühholoogiliste portreedeni, mille kaudu autor lahkab inimsuhteid, üksildust, vabaduseihalust ning fantaasia ja tegelikkuse vahelisi piire. Mitmetes juttudes leidub ka impressionistlikke looduskujundeid, mis loovad atmosfääri ja toetavad tegelaste sisemisi seisundeid.

Kogu hõlmab tuntud novelle nagu „Popi ja Huhuu”, „Väike Illimar” katkendid ja varasemad sümbolistlikud lühivormid, mis on saanud eesti kirjanduse klassikaks. Tuglase lood ei ole pelgalt sündmuste kirjeldused, vaid miniatuursed maailmad, milles iga detail on kaalutletud ja igal sõnal oma koht. Tema proosa põhineb sageli sisemisel arengul – tegelaste läbielamised ja vaimsed murdehetked on esiplaanil, samal ajal kui välismaailm toimib pigem tausta või peegeldusena. Keel on tihe, kujundlik ja rütmistatud, järgides rohkem muusikalist kui loogilist kulgemist, mis annab tekstidele omaette esteetilise väärtuse.

Friedebert Tuglas (1886–1971) oli üks 20. sajandi olulisemaid eesti kirjanikke ja kirjanduskriitikuid, kelle looming kujundas eesti proosakirjanduse arengut nii sisuliselt kui vormiliselt. Ta oli Noor-Eesti liikumise juhtfiguure, kelle kirjanikutöö ühendas euroopalikke mõjutusi eesti kultuurilise pinnasega. „Valitud jutud” ilmus ajal, mil Tuglas oli juba tunnustatud klassik, ning kogumik võimaldab heita pilgu tema loomeprotsessi eri tahkudele – alates varasest modernismist kuni hilisema, psühholoogiliselt süvenenud realismini. See on kogu, mis esindab Tuglase lühivormi meisterlikkust ja tema oskust kujutada inimest aja, fantaasia ja vaimse pingestatuse ristumiskohas.