Siil

Friedebert Tuglase lühijutt „Siil” on lastejutustus, mis ilmus 1978. aastal eraldi raamatuna, illustreerituna Evi Pika akvarellidega. Algselt kuulus jutt Tuglase novellikogusse ning on kirjutatud talle omases kujundirohkes, ent lihtsas stiilis. Lugu jälgib laste seiklust looduses, kus nad kohtuvad salapärase „ussiga” ja siiliga. Tegevus toimub suvises metsakeskkonnas, mis on täis uudishimu, kujutlusvõimet ja väikest ohtu, nagu see lapsepõlves tihti on. Laste suhtlus loomadega ja nende omavaheline dialoog avavad lugemise kaudu lapse pilgu maailmale.

Jutu lugu ei keskendu ainult sündmusele, vaid ka atmosfäärile ja loodustajule. Laste kohtumine siiliga on jutustatud läbi väikeste detailide, rõhutades lapsemeelset tähelepanelikkust ja looduse müstilisust. Kirjanik suunab lugejat märkama metsa elu, andes samal ajal ruumi lapse fantaasiale ja kogemusele. Laste reaktsioonid, hirmud ja vaimustused on realistlikud, samas täis peidetud tähendusi, mida võivad tajuda erinevas vanuses lugejad. See muudab jutu sobivaks nii lastele kui ka vanemale lugejale, kes otsib tekstist rohkemat kui lihtsalt lihtsat seiklust.

Friedebert Tuglas (1886–1971) oli eesti kirjanduse modernismi rajaja ja üks olulisemaid proosameistreid 20. sajandi alguse Eestis. Ta oli ühtlasi kirjanduskriitik, esseist ja tõlkija. Tuglase novellid on tuntud oma sügava psühholoogilise nüansirikkuse, kujundliku keele ja filosoofilise allteksti poolest. „Siil” erineb tema paljudest teistest teostest oma lihtsuse ja lapsemeelsuse poolest, kuid samas kannab see edasi autori tähelepanelikku pilku elu väikeste imede suhtes. Evi Pika illustratsioonid annavad loole visuaalse kerguse ja sobiva meeleolu, muutes selle lastele ligipääsetavaks ning mõjusaks.