Viimane raamatukogu

Freya Sampsoni romaan „Viimane raamatukogu“ viib lugeja väikese inglise küla igapäevaellu, mille keskmes on kohalik raamatukogu. Peategelane June Jones töötab seal raamatukoguhoidjana, olles tagasihoidlik ja pigem endassesulgunud noor naine. Tema maailm koosneb raamatutest ja tuttavlikust rutiinist, mille kaudu ta hoiab sidet oma lahkunud emaga. Kui aga ilmneb, et kohalik volikogu plaanib raamatukogu sulgeda, peab June seisma silmitsi valikutega, mis panevad proovile nii tema julguse kui ka iseseisvuse.

Raamatukogu päästmise nimel hakkavad tegutsema ka küla elanikud, kellest igaühel on oma lugu ja seos selle paigaga. Nende seas leidub nii vanemaid kui ka nooremaid, igatsejaid ja unistajaid, kelle lood põimuvad June’i omaga. Nii sünnib Chalcoti Raamatukogu Sõprade liikumine, mis seab vastamisi kogukonna tahet ja bürokraatlikke otsuseid. Romaan näitab, et raamatukogu ei ole pelgalt koht raamatute hoidmiseks, vaid oluline osa inimeste igapäevaelust ja kogukonna sidususest. June’i isiklik areng kulgeb paralleelselt raamatukogu saatusega, viies ta samm-sammult eneseleidmise ja julguseni astuda oma mugavustsoonist välja.

„Viimane raamatukogu“ on südamlik ja helge jutustus, mis räägib kogukonna jõust, sõprusest ja raamatute tähendusest inimeste elus. Sampson kujutab oma tegelasi soojuse ja tähelepanuga, andes igale hääle ja rolli suuremas loos. Loo keskmes on sõnum, et vahel peame seisma millegi eest, mis tundub väikese ja iseenesestmõistetavana, kuid mille kaotus jätaks asendamatu tühimiku. Romaan pakub lohutavat ja lootusrikast lugemiselamust, mis sobib kõigile, kes hindavad inimlikke lugusid ja raamatukogude erilisust.