Fortuuna niuetes

Frederic Manningu romaan „Fortuuna niuetes” on impressionistlikult kirjutatud sõjaromaan, mille keskmes on Esimese maailmasõja läänerinde kogemus. Teose peategelane on noor haritud sõdur Bourne, kes kuulub Briti armee jalaväeüksusse. Tema kaudu kujutatakse sõdurite argipäeva rindel – ooteaega, kaevikus veedetud päevi, äkilisi lahinguid ja sügavat sisemist pinget. Autor ei keskendu niivõrd lahingute kirjeldamisele, kuivõrd inimsuhetele, kõhklustele, hirmule ja vaimsele kurnatusele, mis kujundavad sõjas olija maailma. Sõda ei ole siin kangelaslik ega ülev, vaid igapäevane, ränk ja mõttetu, kus Fortuuna ehk saatus võib olla halastamatu ja ettearvamatu.

Manning kasutab oma teksti ülesehituses tihti fragmentaarset, peaaegu lüürilist stiili, mis aitab edasi anda vaimset häiritust ja katkendlikkust, mida sõdurid kogevad. Bourne ei ole traditsiooniline sõjakangelane, vaid sisekaemustesse kalduv vaatleja, kelle filosoofilised mõtisklused asetuvad teravasse kontrasti teda ümbritseva toore ja juhusliku vägivallaga. Suurt tähelepanu pööratakse keelele – nii dialoogides kui ka sisemonoloogides on märgata Manningu keelelist meisterlikkust, mis annab edasi nii sõdurite kõnepruuki kui ka haritud inimese sisemaailma. Raamatus puudub klassikaline süžeekõver – see liigub elu enese rütmis, juhuslike pöörete ja ootamatute pausidega.

Frederic Manning (1882–1935) oli Austraalia päritolu inglise kirjanik ja luuletaja, kes teenis ise Esimeses maailmasõjas lihtsõdurina. Tema isiklik kogemus andis talle sügava arusaama rindel toimuvast, millest ta ammutas ainest romaanile „Her Privates We” – teosele, mis hiljem avaldati täismahus ja mida tuntakse nüüd ka pealkirja „Fortuuna niuetes” all. Romaan ilmus algselt anonüümselt ning sai kiiresti tunnustust oma aususe ja kirjandusliku kvaliteedi poolest. Manningu looming jäädvustab ainulaadselt sõdurite elu seestpoolt vaadatuna, rõhutades üksikisiku haprust ja vaimset vastupanu massilise hävingu keskel.