Oona ja Salinger

Frédéric Beigbeder’ romaan „Oona ja Salinger” on poeetiline ja elegantselt stiliseeritud kirjanduslik rekonstruktsioon, mis toob lugejani tõsielul põhineva, kuid autorifantaasiaga täiendatud loo Ameerika kirjaniku J. D. Salingeri ja Oona O’Neilli võimalikust armuloost. Oona, näitleja ja kirjanik Eugene O’Neilli tütar, on noor, särav ja ihaldatud seltskonnatäht, kui kohtab Salingerit 1940. aastate New Yorgis. Salinger, tulevane kultuskirjanik, kelles on ühendatud idealism ja haavatavus, armub temasse sügavalt. Kuid nende teed lähevad lahku, kui Oona sõidab Hollywoodi ja abiellub hiljem Charlie Chapliniga.

Romaan liigub kahe peategelase sisemaailmas, kasutades vaheldumisi sisemonolooge ja dokumentaalseid elemente, ning põimib ajaloolisi fakte ilukirjandusliku kujutlusega. Beigbeder ei püüa esitada tõest kronoloogiat, vaid pigem emotsionaalset tõde: mis võinuks juhtuda ja kuidas oleks võinud kujuneda nende elu, kui valikud olnuks teised. Teos käsitleb igatsust, kaotatud võimalusi ja loomingu hinda, olles samal ajal ka peegeldus 20. sajandi keskpaiga Ameerika intellektuaalsest ja kultuurilisest maailmast. Beigbeder’i iseloomulik hääl – mänguline, eneseteadlik ja vahel irooniline – annab loole erilise tonaalsuse, mis tasakaalustab melanhooliat ja teravmeelsust.

Frédéric Beigbeder on prantsuse kirjanik, kriitik ja publitsist, kelle looming on tuntud eneserefleksiivse stiili ja kultuuriliste viidete rohkusena. Tema teosed, nagu „Armastus kestab kolm aastat” ja „Windows on the World”, uurivad armastust, tarbimisühiskonda ja kirjutamise olemust läbi isikliku prisma. „Oona ja Salinger” on temalt üks intiimsemaid ja nostalgiavärviga belletistlikke romaane, milles ta astub sammu eemale oma tavapärasest satiirist, et mõtiskleda armastuse mööduvuse ja igavese igatsuse üle.