Elus või surnud

Fred Vargase kriminaalromaan „Elus või surnud“ viib lugeja taas komisar Jean-Baptiste Adamsbergi mõttelisse ja intuitiivsesse uurimismaailma, kus loogika ei käi sirgjoonelist rada ja juhtumid avanevad kihthaaval nagu vana krobelise tamme koor. Seekord algab lugu müstilise sõnumiga, mis ilmub Pariisi majade ustele – joonistatud jalgade paar ja tähenduslik lause. Tegu ei tundu esmapilgul millegi kriminaalsega, kuid Adamsberg tajub vaistlikult, et need märgid viitavad millelegi suuremale. Varsti avastatakse esimene laip ja käivitub uurimine, mis viib komisari läbi ajaloo, pärimuste ja kaasaegsete müütide rägastiku.

Romaani ülesehitus on aeglane ja atmosfääriline, Vargasele omaselt rohkem vaimne kui tehniline. Uurimine ei liigu ainult sündmuste loogika, vaid ka tunnetuse ja mõistmise kaudu, mis muudab loo samal ajal pingeliseks ja poeetiliseks. Adamsbergi kolleegid moodustavad omanäolise meeskonna, kus igaühe roll on määrav, kuid fookus jääb ikka Adamsbergi iseäralikule uurimismetoodikale – hajameelsusele, mis sünnitab teravdatud tähelepanekuid. Ajaloolised vihjed, rahvapärimused ja inimpsühholoogia kihid mängivad suurt rolli ning muudavad kriminaalse liini sügavamaks kui pelk kuritegu ja selle lahendus.

Fred Vargas on prantsuse ajaloolane ja krimikirjanik, kelle pseudonüümi all kirjutatud teosed on saavutanud rahvusvahelist tunnustust. Tema stiil ühendab klassikalise kriminullistruktuuri poeetilise, peaaegu maagilise realismi puudutusega. Vargas ei keskendu mitte niivõrd kuriteo detailidele kui inimestele, nende kummalisusele ja sisemisele kaosele. „Elus või surnud“ on osa komisar Adamsbergi romaanisarjast, kuid seda saab lugeda ka eraldiseisvalt. Teos sobib lugejale, kes hindab mõtisklevat kriminaalproosat, kus süžee kõrval kannab kandvat rolli ka keeleline ja psühholoogiline atmosfäär.