Risttules

Fred Kraavi romaan „Risttules“ on paguluses ilmunud proosateos, mis käsitleb üksikisiku saatust 20. sajandi keskpaiga pöördelistes sündmustes. 1958. aastal Kanada eestlaste kirjastuse väljaandel ilmunud teos asetub Teise maailmasõja ning sellele järgnenud okupatsioonide konteksti, kus eestlasest peategelane satub kahe vaenuliku ideoloogia – natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu – vahele. „Risttules“ tähistab siin nii otsest sõjalist tule alla jäämist kui ka moraalset ja ideoloogilist lõhestatust, milles inimesel tuleb langetada valikuid, mis määravad tema saatuse, südametunnistuse ja rahvakuuluvuse.

Romaan jälgib mitme tegelase elukäiku, kes satuvad sõja ja võõrvõimu repressioonide keerisesse – mõni rindele, teine vangilaagrisse, kolmas sisemisse pagulusse. Kraav keskendub inimese sisemaailmale: tema hirmule, vabaduseigatsusele ja vastuolulistele tunnetele, mis kerkivad esile olukorras, kus tuleb otsustada ellujäämise ja aususe vahel. Läbi sügavalt isiklike kogemuste luuakse üldistuslik pilt eesti rahva traagilisest käekäigust ajaloos, kus lojaalsus oma rahvusele ja õiglustundele pannakse pidevalt proovile. Kraavi keel on selge ja tasakaalukas, samas kujundirohke, peegeldades vaikset, ent jõulist moraalset pinget, mis iseloomustab kogu teost.

Fred Kraav (1915–1992) oli eesti pagulaskirjanik, kes tegutses Kanadas ja avaldas mitmeid romaane ning jutustusi, keskendudes eeskätt sõjaeelse ja -järgse Eesti elule ning pagulaskogemusele. Tema loomingus on olulisel kohal eetilised küsimused ja indiviidi vastutus ajalooliste sündmuste keerises. „Risttules“ kujuneb tema peateoseks, milles ta seob isikliku kogemuse laiemate ajalooliste ja rahvuslike probleemidega. See romaan kuulub 1950. aastate eesti pagulaskirjanduse olulisemate teoste hulka, andes sügava ja kaaluka panuse Eesti lähiajaloo mõtestamisse kirjanduse kaudu.