Franz Josephi kaks armastust 2. osa

Hubert Szőgyén-Wittenbachi ajalooline romaan „Franz Josephi kaks armastust. 2. osa“ jätkab Habsburgide monarhia keisri isikliku elu ja poliitilise taustaga seotud sündmuste kujutamist, keskendudes kahe olulise naise – keisrinna Elisabethi (Sisi) ja näitlejanna Katharina Schratti – mõjule Franz Josephi elus. Tegemist on tõsielul põhineva, kuid ilukirjanduslike võtetega kirjutatud teosega, milles autor põimib ajaloolised faktid ja tõlgendused tundelise, kohati intiimse portree loomiseks ühest Euroopa 19. sajandi võimsaimast ja samas traagilisemast monarhist.

Teise osa keskmes on Franz Josephi elu küpsemas eas, mil isiklikud kaotused ja poliitiline ebastabiilsus viivad keisri sisemiselt üha suuremasse üksindusse. Katharina Schratt, Viini näitlejanna, kellest saab keisri lähedane sõber ja usaldusalune, täidab tühimiku, mille on jätnud keisrinna Elisabethi eemalolek ja hilisem traagiline saatus. Szőgyén-Wittenbach kujutab nende suhet delikaatselt ja taktitundeliselt, näidates, kuidas inimlik lähedus võib eksisteerida ka range etiketi ja avaliku elu surve tingimustes. Samal ajal ei unusta autor ka poliitilist tausta: Bosnia annekteerimine, rahvuspinged ja impeeriumi sisemised vastuolud peegelduvad keisri isiklikes valikutes.

Hubert Szőgyén-Wittenbach oli ungari päritolu ajalookirjanik ja diplomaat, kelle sulest ilmus mitmeid teoseid Euroopa aadliperekondade ja monarhide elust. Tema käsitluslaad on tasakaalukas, uurimustele tuginev, ent jutustavalt kaasahaarav, mis võimaldab lugejal süveneda nii tegelaste sisemaailma kui ajastu olustikku. „Franz Josephi kaks armastust“ pole pelgalt romaan armastusest, vaid ka psühholoogiline portree võimust, kohustusest ja üksildusest monarhi rollis. Teose teine osa süvendab esimeses köites avatud teemasid, andes küpse ja kaastundliku vaate ühele vastuolulisele, ent inimlikule keisrile.