Hildu ja Ragnar. Lugu kahest inimlapsest

Frans Eemil Sillanpää jutustus „Hildu ja Ragnar. Lugu kahest inimlapsest“ on õrn, vaoshoitud ja tähelepanelik portree kahest noorest inimesest, kelle elu ja tunded hargnevad Soome maapiirkonna vaiksel ja rütmilisel taustal. Loo keskmes on Hildu ja Ragnari kujunemine lapsepõlvest noorukieani – nende igapäevased tähelepanekud, unistused, argised rõõmud ja esimesed südamevärinad. Sillanpää ei dramatiseeri nende lugu, vaid läheneb tasakaalukalt ja sümpaatiaga, rõhutades loodusläheduse ja sisemise tundemaailma seotust. Tekstis on vähe otsest sündmustikku, kuid palju on meeleolusid, looduskirjeldusi ja psühholoogilist süvenemist, mis annavad edasi kasvamise kogemuse kergelt melanhoolse tonaalsusega.

Romaani väärtus peitub selle võimes tabada elu väikeste hetkede tähenduslikkust – pilk, vaikus, ootamatu vihmahoog või kevade saabumine saavad tähenduseks, mis ei vaja lahti seletamist. Hildu ja Ragnar ei kehasta kangelasi, vaid tavalisi inimesi oma haavatavuse, segaduse ja lootustega. Sillanpää käsitleb nende suhet delikaatselt, vältides suurt armastuslugu, ent avades selle asemel inimläheduse, vaikiva mõistmise ja kasvuea sisemiste muutuste dünaamikat. Lugeja saadetakse justkui kõrvaltvaatajana nende maailma, milles aeg liigub aeglaselt, kuid sisemiselt tähendusrikkalt – kogemus, mis peegeldab autori huvi inimese olemuse ja looduse vaheliste seoste vastu.

Frans Eemil Sillanpää (1888–1964) oli Soome Nobeli kirjandusauhinna laureaat, kelle loomingut iseloomustab sügav looduslähedus ja inimese vaimse arengu kujutamine realistlikus, ent poeetilises võtmes. Tema proosa rütm järgib looduse kulgu ning keskendub sageli tavaliste inimeste vaiksele, kuid tähenduslikule elule. „Hildu ja Ragnar“ on üks tema intiimsemaid ja õrnemaid teoseid, mille kaudu Sillanpää annab hääle lapsepõlve ja nooruse sisemisele maailmale, jäädes truuks oma vaoshoitud, ent sügavalt humaansele kirjastiilile. Tema oskus kujutada elu ilma liigse ilustamise või moraalitsemiseta muudab ta teosed aktuaalseks ja mõjusaks ka tänapäeva lugejale.