Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad?

Frans de Waali teos „Kas oleme küllalt nutikad mõistmaks, kui nutikad on loomad?“ seab küsimärgi alla inimkeskse vaateviisi loomade tunnetusvõimele. Raamat käsitleb loomade kognitiivseid võimeid ning uurib, kuivõrd inimesed on suutelised neid võimeid õiglaselt hindama. Autor analüüsib loomade tajusid, mälu, õppimisvõimet ja isegi eneseteadvust, tuues näiteid nii primaatidelt kui ka lindudelt, delfiinidelt ja teistelt liikidelt. Peamine tees seisneb selles, et loomade intelligentsust ei saa mõõta ainult inimlike standardite järgi — iga liik on kohanenud oma keskkonna ja vajaduste järgi, arendades välja unikaalseid tunnetusvorme.

De Waal toob esile, kuidas teadlased on varem ekslikult eeldanud, et loomade käitumine on pelgalt instinktipõhine. Läbi eksperimentide ja vaatluste kirjeldab ta, kuidas näiteks šimpansid oskavad lahendada loogilisi ülesandeid, elevandid tunnevad end peeglist ära ning ronilased teevad tööriistu. Autor kritiseerib ka niinimetatud „ladder thinking'ut“ – ideed, et loomade arengut saab asetada järjestusele inimese kui tipu suunas. Selle asemel pooldab ta võrdlevat kognitiivteadust, kus iga liigi võimed mõtestatakse lahti nende loodusliku elukeskkonna ja käitumise kaudu, mitte inimstandarditele vastavuse alusel.

Frans de Waal on hollandi päritolu Ameerika etoloog ja primatoloog, kelle tööd on keskendunud eelkõige inimahvide sotsiaalsele käitumisele, empaatiavõimele ja koostööle. Ta on üks rahvusvaheliselt tuntumaid teadlasi loomade tunnetusvõime uurimise vallas ning tema kirjutised paistavad silma ligipääsetava keelekasutuse ja teadusliku põhjalikkuse poolest. Käesolev teos jätkab tema varasemat missiooni — avardada arusaama loomade mõistusest ning kutsuda üles loobuma eelarvamustest, mis takistavad loomade kui tunnetavate olendite mõistmist.