Punane küllus. Tööstus! Progress! Küllus!
Punane küllus. Tööstus! Progress! Küllus!
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Väga hea (kasutatud)
- Märkused:
- Tänapäev | 2011
- 391 lk | Kõvakaaneline | 148 x 220 mm
- ISBN: 9789949271122
- Keel: eestikeelne
Francis Spuffordi teos „Punane küllus. Tööstus! Progress! Küllus!“ käsitleb 1950. aastate Nõukogude Liidu ambitsioonikat unistust jõuda kommunismi kaudu tehnoloogilise ja majandusliku täiuseni. Raamat ei ole ajaloo ülevaade klassikalises mõttes, vaid segu dokumentaalsest uurimusest ja ilukirjandusest. Autor ühendab faktid ja statistika mõtteliste stseenidega, mis avavad tolle aja majanduse, teaduse ja ideoloogia telgitaguseid. Lugeja viiakse mitmesse kujuteldavasse stseeni: näiteks ülikooli laborisse, parteikomitee arutelule, Siberi tehaselinnakesse, pakkudes sissevaadet Nõukogude teadlaste, majandustegelaste ja ideoloogide töödesse ja mõttemaailma.
Raamatu keskmes on püüd planeerida kogu majandust matemaatiliselt ning rakendada küberneetikast ja lineaaralgebra mudelitest lähtuvat ratsionaalsust. Spufford näitab, kuidas tehnokraatlik idealism põrkus reaalsuse ja piirangutega: tarneraskused, ebaefektiivne juhtimine, poliitilised sekkumised ja ideoloogiline dogmaatilisus takistasid tegelike läbimurrete saavutamist. Samas peegeldab teos ka inimeste siirast usku helgesse tulevikku, kus automaatika ja progress tooksid külluse kõigile. Sellele vastanduvad aga ebakindlus ja varjatud kahtlused, mida autor esitab väikeste žestide ja detailide kaudu. Tulemuseks on nüansirikas portree süsteemist, mis püüdis ehitada tulevikku, kuid jäi kinni omaenda unistuste ulatusesse.
Francis Spufford (sündinud 1964) on inglise kirjanik ja esseist, kelle loomingut iseloomustab žanrite piire ületav stiil. Ta on kirjutanud nii populaarteaduslikke kui ilukirjanduslikke teoseid ning pälvinud mitmeid kirjandusauhindu. „Punane küllus“ tõi talle rahvusvahelist tuntust just seetõttu, et ta suudab ühendada faktitäpsuse ja kirjandusliku kujutlusvõime. Spuffordi huvi planeerimise, ideoloogia ja inimpsüühika põimumise vastu ulatub ka tema hilisematesse teostesse, kus ta käsitleb näiteks usu ja teaduse vahekorda või ajaloopõhiseid alternatiivseid narratiive.
