Fotoamatööri käsiraamat

„Fotoamatööri käsiraamat“, ilmunud kirjastuses Valgus, on põhjalik ja süsteemne õpik fotograafiast huvitatule, kelle eesmärk on mõista nii pildistamise tehnilisi kui loomingulisi aluseid. Raamat on koostatud nõukogude aja tingimustes, lähtudes selle aja kaameratehnoloogiast ja kasutatavast materjalist, kuid paljud selle põhimõtted on ajas püsivad. Käsiraamat jaguneb selgelt struktureeritud peatükkideks, milles tutvustatakse fotokaamerate ehitust, optika toimimist, säri ja ava seadistamist, valgustingimuste arvestamist ning kompositsiooni aluseid. Eraldi tähelepanu all on mustvalge ja värvifotograafia spetsiifika, samuti pimikuprotsessid ja paberil piltide ilmutamine.

Raamatu ülesehitus on didaktiline: see alustab lihtsamatest mõistetest ning liigub edasi keerukamate võtete ja töövõteteni. Teksti toetavad joonised ja skeemid, mis aitavad paremini mõista valguse käitumist objektiivil, kaadri ülesehitust ja fotokeemiliste protsesside järjestust. Autor või autorite kollektiiv on püüdnud selgitada tehnilisi teemasid võimalikult arusaadavalt, arvestades asjaolu, et lugejaks on harrastaja, mitte professionaal. Käsiraamat sobib hästi iseseisvaks õppimiseks ning on samal ajal piisavalt konkreetne, et olla abiks praktilises pildistamises – alates kaamera seadistamisest kuni valmisfoto analüüsimiseni.

„Fotoamatööri käsiraamat“ kuulub oma ajastu tüüpiliste praktiliste väljaannete hulka, mille eesmärk oli toetada inimeste enesetäiendust ning populariseerida tehnilisi ja kunstilisi hobisid. Vaatamata sellele, et fotograafia on digiajastul märkimisväärselt muutunud, peegeldab see teos üht ajajärku, mil fotokunst nõudis kannatlikkust, teadmisi ja isetegemise oskust. Raamat on huvipakkuv ka kui kultuurilooline dokument, andes ülevaate, millist teadmist peeti oluliseks levitada ja kuidas püüti kodanikku kaasata loovusse tehnika vahendusel. Tänapäeval võib see olla kasulik nii analoogfotograafia huvilistele kui neile, kes soovivad mõista visuaalse väljenduse aluseid ilma digitehnoloogiale tuginemata.