Fotoamatööri käsiraamat

„Fotoamatööri käsiraamat“ on 1967. aastal kirjastuselt Valgus ilmunud praktiline teatmeteos, mille eesmärk on pakkuda alg- ja keskastme teadmisi fotograafiast huvitunud harrastajatele. Tegemist on mahuka ja süsteemse ülevaatega fotograafia põhitõdedest, katmaks nii tehnilisi kui loomingulisi aspekte. Käsiraamat selgitab fotokaamera ehitust, objektiivide ja valgusmõõtmise põhimõtteid, filmi valikut ning ilmutamise ja pildistamise töövõtteid. Eraldi peatükid on pühendatud kaadri ülesehitusele, kompositsioonile ja valgustusele, et suunata lugejat mitte ainult tehnilises, vaid ka esteetilises mõttes teadlikumaks pildistajaks.

Raamatu ülesehitus on loogiline ja hariduslikult suunatud: iga uus teema tugineb eelnevale, võimaldades algajal õppijal sammhaaval oma teadmisi ja oskusi arendada. Tekstis kasutatakse selgeid ja võimalikult lihtsustatud termineid, millele on lisatud illustratsioone, skeeme ja näidisfotosid. Käsitletud on ka vigade vältimist, pakkudes soovitusi fookustamise, säriaja ja ava reguleerimise kohta. Arvestades ilmumisaega, keskendub teos eelkõige analoogfotograafiale – rullfilmid, manuaalsed kaamerad ja käsitsi ilmutamine – ning seega peegeldab ka tolle aja tehnoloogilisi võimalusi ja piiranguid.

„Fotoamatööri käsiraamat“ on tüüpiline nõukogudeaegne praktiline väljaanne, mille koostamisel on lähtutud hariduslikust ja isetegemist soosivast lähenemisest. See kuulus paljude harrastusfotograafide baaskogusse ning leidis kasutust nii fotoringides kui iseseisvalt õppivate entusiastide seas. Kuigi tehnoloogia on ajaga muutunud, kannab see teos ajastuomast pühendumust teadmiste levitamisele ning praktiliste oskuste arendamisele. Samas on see ka dokument oma ajast, mis avab uksed tolleaegsete tehniliste standardite, esteetiliste ideaalide ja õpetusviiside juurde fotograafia valdkonnas.