Piiga hallis
Piiga hallis
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus | 1962
- 160 lk | Pehmekaaneline | 130 x 200 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Rootsi kirjaniku Folke Fridelli romaan „Piiga hallis“ viib lugeja 20. sajandi keskpaiga töölisklassi maailma, kus elu kulgeb range korra ja majandusliku kitsikuse raames. Loo keskmes on noor naine, kes asub teenijaks suuremasse majapidamisse ning püüab leida oma kohta ühiskonnas, kus tema roll on juba ette määratud. Tema argipäev koosneb vaiksetest, sageli nähtamatutest toimingutest, mille kaudu avaldub nii sotsiaalne ebavõrdsus kui ka üksikisiku püüd väärikuse ja enesemääramise järele. Tööandjate ja teenijate suhetes peegelduvad ajastu klassisuhted ning inimese väärtustamine või selle puudumine sõltuvalt tema positsioonist.
Romaan käsitleb teravalt individualismi ja kollektiivse allutamise vahelist pinget. Peategelane satub pidevalt olukordadesse, kus teda ümbritseb vaikiv nõudlikkus ja alistumise ootus, kuid tema sisemine maailm jääb sõltumatuks. Fridell kirjeldab vahedalt argipäeva rutiini, tööliste ja teenijate sisemisi vastuolusid ning väikeseid mässuhetki, milles avaldub inimese väärikus. Hall värv, mis sümboolselt läbistab kogu teost, viitab nii ühtlasele keskkonnale kui ka soovile eristuda sellest. Romaan ei paku suuri sündmusi ega kiireid lahendusi, vaid toob esile vaikseid nihkeid, mille kaudu inimene suudab siiski säilitada oma sisemise selgroo.
Folke Fridell (1904–1985) oli Rootsi kirjanik ja ühiskonnakriitik, kes ise töötas nooruses tehases ja ammutas oma loomingusse kogemusi tööliskeskkonnast. Ta kuulub Rootsi 20. sajandi tööliskirjanduse olulisemate autorite hulka, kirjutades peamiselt romaanidest ja novellidest, mis keskenduvad üksikisiku olukorrale hierarhilises ja sageli vaenulikus ühiskonnas. Tema teosed on tuntud sügava empaatia ja sotsiaalse tundlikkuse poolest. „Piiga hallis“ on üks neid romaane, kus Fridell loob tugeva, samas vaikse naispeategelase, kelle elu kaudu tuuakse esile sotsiaalsed ja psühholoogilised jõujooned, mis ka tänapäeval ei ole kaotanud oma aktuaalsust.
