Omad lapsed

Fjodor Knorre jutustuskogu „Omad lapsed“ koondab endas muheda alatooniga elulähedasi lugusid, mis vaatlevad pereelu, põlvkondade vahelisi suhteid ja lapsepõlve vaatenurga eripära. Teosed põhinevad igapäevaolukordadel, kus tähelepanu keskmes on laste ja vanemate suhtlus, mõistmatused ja mõistmine, ning nendest tekkiv soe, vahel humoorikas, vahel mõtlik pinge. Knorre ei püüa esitada ideaalseid peremudeleid ega õpetlikke skeeme, vaid laseb elu voolata omas rütmis, kujutades seda nii, nagu see on – täis väikeseid rõõme, muresid ja üllatusi.

Lood on kirjutatud lihtsas ja vahetus keeles, neis peitub ajastukohane nostalgiatunne, kuid samas ka universaalne inimlik mõõde. Laste mõtlemine, nende küsimused ja loogika on edasi antud usutavalt ning kaasahaaravalt, tehes neid tegelasi peategelasteks isegi siis, kui nad ei juhata lugu otseselt. Autor näitab sageli, kuidas täiskasvanud alahindavad laste tähelepanelikkust või annavad hinnanguid enne, kui mõistavad olukorra tegelikku sisu. Need episoodilised lood ei taotle suurt üldistusjõudu, kuid just detailides ja vahetutes reaktsioonides peitub nende mõju – need peegeldavad elu nii, nagu see paistab lapse silmade kaudu, aga ka täiskasvanu sisemaailma taustal.

Fjodor Knorre (1905–1989) oli vene kirjanik ja tõlkija, kelle looming keskendus sageli pere- ja lastekirjandusele. Ta oli tuntud oma empaatilise ja humoorika käekirja poolest, osates siduda igapäevaseid olukordi südamlikkuse ja teravmeelsusega. Knorre tekstid on küll ajastule iseloomulikud, kuid samas ajatud oma teemade poolest – vanemaks olemise vastutus, lapsepõlve siirus ja katsed üksteist mõista on motiivid, mis kõnetavad igal ajal. „Omad lapsed“ on hea näide tema oskusest luua lühivorme, mis on samal ajal meeleolukad ja mõtlemapanevad.