Prjaslinid. Triloogia

Fjodor Abramovi triloogia „Prjaslinid“ koondab kolme romaani – „Vennad ja õed“, „Kodu“, „Tee“ –, milles kujutatakse ühe Põhja-Venemaa küla ja seal elava perekonna saatust läbi sõjaeelse, sõjaaegse ja sõjajärgse perioodi. Prjaslini suguvõsa kaudu avaneb lugejale laiem pilt talupoegliku elu murdelistest muutustest, kus isiklikud valikud ja kogukondlik surve põimuvad ränga argireaalsusega. Tegelased seisavad silmitsi küsimustega, mis puudutavad maaga seotud eluviisi väärtust, perekondlikku vastutust ning inimsuhteid, mis kujunevad välja puuduse, kaotuste ja muutuste keskel.

Romaanides ei domineeri üks konkreetne sündmus ega konflikt, vaid järkjärguline muutumine – inimestes ja ühiskonnas. Abramov pöörab tähelepanu sellele, kuidas ideoloogilised loosungid ja riiklikud reformid mõjutavad tavalise inimese igapäevaelu: kollektiviseerimine, sõda, usukaotused ja kohanemine uue korraga ei jää abstraktseks taustaks, vaid imbuvad tegelaste ellu. Prjaslinid on visa ja visa perekond, kus hoitakse kinni kodukoha väärtusest, ent samas tekib järjest suurem irdumine oma juurtest. Autor annab sõna eri põlvkondadele, pakkudes mitmehäälsust ja võimalust vaadelda samu sündmusi eri vaatenurkadest.

Fjodor Abramov (1920–1983) oli vene kirjanik, kelle loomingut peetakse osaks nn küla- või talupojakirjanduse suunast. Tema teosed on kantud sügavast austusest talupoja töö ja elu vastu, ent ei idealiseeri seda. Abramovi kirjutamislaad on rahulik, detailne ja kaastundlik, samas kriitiline ühiskondlike vastuolude suhtes. Triloogia „Prjaslinid“ on üks tema peateoseid, mille kaudu ta käsitleb vene maaelu murenemist ning püüab leida selles lagunevas maailmas allesjäänud inimlikkust ja lootust. Abramovi proosa on vaikne, kuid jõuline kõne inimese ja kodukoha vahelisest katkeda ähvardavast sidemest.