Tüdruk, kes väljus vaikusest

„Tüdruk, kes väljus vaikusest“ on Fiona Bollagi elulooline teos, mis jutustab tema teekonnast kurdist lapsepõlvest heliderohkesse täiskasvanuellu. Fiona sündis ilma kuulmisvõimeta ning veetis oma esimesed eluaastad maailmas, kus helid puudusid. Keegi ei märganud pikka aega, et laps ei kuule – ta õppis lugema huultelt ja suhtlema vaatluse ning taipamise kaudu. Kuusteistkümneaastaselt paigaldati talle sisekõrva implantaat, mis avas uue mõõtme tema elus. Esimest korda kuulis ta hääli, muusikat ja helisid, mis olid varem vaid aimatavad. See muutis mitte ainult tema taju, vaid ka arusaama inimeseks olemisest ja suhtlemisest.

Raamat kirjeldab, kuidas Fiona harjus uue maailmaga, kus iga heli tähendas avastust. Algne rõõm segunes kohanemisraskustega – helid, mida teised pidasid loomulikuks, olid talle võõrad ja väsitavad. Ometi kujunes sellest kogemusest kasvamise ja enese mõistmise teekond. Autor rõhutab, et kuigi kuulmine avas talle uusi võimalusi, ei muutnud see olematuks vaikuse väärtust. Vaikus oli tema lapsepõlve kodu, maailm, kus ta õppis vaatama ja tundma teisi sügavamalt, kui sõnad suudaksid väljendada. Teos on seetõttu ühtaegu tänuavaldus elule ja arutlus selle üle, kuidas puudest võib saada tugevus.

Fiona Bollag lõpetas hiljem Zürichis ärijuhtimise eriala ning on kirjutanud oma loo, et anda lootust neile, kes tunnevad end teistmoodi. Tema jutustus on soe ja elutark tunnistus sellest, et iga inimene võib leida oma tee, isegi kui see algab vaikusest. „Tüdruk, kes väljus vaikusest“ on inspireeriv raamat julgusest, püsivusest ja tänulikkusest – loost, mis näitab, et elu väärtus ei peitu üksnes selles, mida me kuuleme, vaid ka selles, kuidas me õpime kuulama maailma ja iseennast.