Filosoofia leksikon

„Filosoofia leksikon“ on 1980. aastate keskpaigas koostatud mahukas teatmeteos, mis koondab mõisteid, mõtteloolisi suundumusi ja isikuid, kelle tegevus on kujundanud filosoofia arengut läbi aegade. Leksikon sisaldab sadu märksõnu, pakkudes definitsioone, ajaloolist tausta ja seoseid teiste mõttevoolude või autoritega. Teos hõlmab nii antiikfilosoofia alustalasid kui ka uusaja ja 20. sajandi ideid, käsitledes näiteks mõisteid nagu „olemine“, „mõistus“, „teadvus“, „vabadus“, „dialektika“ ja „eksistents“. Eraldi tähelepanu on pööratud marksismi ja teiste tollase ideoloogilise konteksti seisukohalt oluliste voolude terminoloogiale.

Raamat on üles ehitatud tähestikulise sõnastikuna ning sobib nii filosoofiaõpingutega alustajale kui ka neile, kes soovivad süveneda kindlate mõistete tähendusse või ajaloolisse kasutusse. Leksikoni tugevuseks on selle selge keelekasutus ja süsteemne ülesehitus, mis muudavad keerukad mõisted arusaadavamaks. Kuigi osa seletusi lähtub tollase teadusliku ja ideoloogilise raamistiku põhimõtetest, on teos siiski laiapõhjaline ning esindab filosoofia ajalugu ülevaatlikult ja faktitäpselt. Paljud artiklid sisaldavad ka viiteid olulisematele filosoofidele ja mõttetraditsioonidele, võimaldades lugejal mõisteid laiemas kontekstis näha.

Leksikon on kollektiivse töö tulemus, mille koostamisel osalesid mitmed Eesti ja Nõukogude filosoofid, toimetajad ja terminoloogid. See ilmus ajal, mil filosoofiaõpetus kuulus kõrgkoolide kohustuslike õppeainete hulka ning vajadus ühtlustatud terminoloogia järele oli suur. Teos on siiani väärtuslik abivahend neile, kes tunnevad huvi filosoofia aluste ja mõistepärandi vastu, pakkudes ajastuomast, kuid põhjalikku vaadet mõtlemise arenguloole.