Flöödipuhuja ingel

Ferenc Molnar on kahtlemata välismail tuntumaid rahvusvahelisi ungari kirjanikke, iseäranis oma moodsate näidendite, salongielu käsitlevate komöödiate kaudu.
Romaani, "Flöödipuhuja ingeI” tegevuspaigaks on valitud muinaslooline moodsa romantika ja unelmate linn Veneetsia. Ja et autor armastuse ning sügava hardu sega oskab ja tahab vaadelda eksootilist, võõrapärast ümbrustikku, omades tänapäevaset moodsa tehnika elu tabava pilgu kõrval ka tugevat tundemeelt ja kiindumust kunstiajalooliste muinsuste vastu, siis on just Veneetsia, "see vaene, surnuks filmitud Veneetsia" lausa loodud kunstipäraseks taustaks moodsa armuromaani tegevustikule. Autor oskab siin meisterlikult ühte põimida ja üksteisesse sulatada tänapäevainimese huvitavat ja kütkestavat elu oma liiga otsekohese armastuse ning pärast sõjaaegsete tülpinud kirgedega - ja kaugete sajandite Itaalia rikkuste ja ohtrate kunstide romantikat. Aga Molnar - vaatamata oma sagedasti tujuka jõhkrutsemisega armuvallas - ei käsitle kunagi armastust liiga meelelisest küljest, eriti oma noorte naistegelaste suhtes, Tema noorte inimeste armuelu on õrn ja tagasihoidlik häbelik või avameelne-süütu ja ka paheliste kujude groteskseid kurjuse ja halva pursanguid tasandab süütunde ja kahetsuse esilepääs. Puhas armastus, olgu meeleline, olgu meelusest vaba, jääb ikka võitjaks, kuigi selles vahel jõuetu inimene murdub.
Tõlkija