Vargamäe tõde ja õigus

„Vargamäe tõde ja õigus. Truth and Justice of Vargamäe and Other Essays“ on Felix Oinase 1984. aastal ilmunud esseekogumik, mis ühendab eesti kirjanduse ja rahvaluule käsitlusi. Teos on üles ehitatud eesmärgiga vaadelda meie kirjandust ja folkloori mitte ainult kitsas Balti kontekstis, vaid asetada need laiemasse, rahvusvahelisse kultuuriruumi. Oinas püüab näidata, kuidas eesti kirjanike looming suhestub teiste rahvaste kirjandusega ning milliseid uusi tähendusi see võrdlevas plaanis avab.

Keskse koha kogumikus moodustab A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“, mille puhul vaadeldakse nii Vargamäe meeste protsesse kui ka romaani tegelaste elu juhtivaid põhimõtteid. Lisaks analüüsitakse Oskar Lutsu Tootsi prototüüpi Ameerikas, Hugo Raudsepa „Vedelvorsti“ seoseid Joel Lehtose „Putkinotkoga“ ja Friedebert Tuglase lühijuttu juhuse mõjust. Rahvaluule teemadest on põhjalikult käsitletud „Kalevipoega“, mille puhul Oinas näitab, et tegu pole ühe, vaid kahe lugulauluga. Edasi uuritakse Kalevi tarkuselugusid, kangelase kohtumisi põrguga, linnupetet, mõistatuste eesmärki ja mõistatusvõistlusi ning õnne ja õnnesärgi motiive. Esseedes leidub uusi andmeid ja ootamatuid vaatenurki, mis avardavad eesti kultuurilugu.

Felix Oinas (1911–2004) oli eesti päritolu kirjandusteadlane, folklorist ja keeleteadlane, kes töötas pikka aega Ameerika Ühendriikides, olles Indiana Ülikooli professor slaavi ja soome-ugri keelte ning rahvaluule alal. Tema uurimused on toonud eesti kirjanduse ja rahvaluule rahvusvahelisse teaduskäibesse, rõhutades võrdleva kirjandusteaduse ja folkloristika tähtsust. Oinas avaldas hulgaliselt teadustöid ja esseid, milles ta käsitles nii klassikalisi teemasid nagu Tammsaare ja „Kalevipoeg“ kui ka laiemalt rahvusliku kultuuri koostoimet teiste traditsioonidega. Käesolev kogumik on tunnistuseks tema püüdlusele ühendada teaduslik täpsus ja lai kultuuriline perspektiiv.