Maailmaruum - kõige vaarema

Feliks Krivini kogumik „Maailmaruum – kõige vaarema“ kuulub autori omapäraste miniatuursete filosoofiliste mõtiskluste ja absurdihõnguliste lühilugude sarja, kus reaalsuse ja fantaasia piirid hajuvad huumori, paradoksi ja mängulise loogika kaudu. Raamat sisaldab kümneid tillukesi lugusid, milles igapäevased esemed, looduse nähtused või abstraktsed mõisted saavad inimlikud jooned ning hakkavad toimima justkui iseseisvad tegelased. Nii võib kohtuda valguse ja varju dialoogiga, kohtupingil istuva Ajaga või aruteluga universumi piirituse üle. Autor kasutab keelt täpselt ja säästlikult, kuid iga miniatuur kannab endas mitmekihilist mõtet, mis ulatub sageli sügavamale kui esmapilgul paistab.

Raamatu pealkiri on omamoodi võti kogu kogumiku tõlgendamiseks – Krivin nihutab maailma tähendusi, pannes need paika omasoodu, justkui oleks maailmaruum tõesti kellegi vanaema, kes hoiab kõike koos. Selline lähenemine võimaldab autoril vaadelda tõsiseid teemasid – aja möödumist, surma, mälu, eksistentsi – mängulises ja kohati absurdses võtmes, mille allhoovustes on siiski tunda sügavat empaatiat ja elutarkust. Krivini kirjutis on vaikne, kuid terane dialoog maailmaga, mis kutsub lugejat kaasa mõtlema, vahel ka muigama, mõnikord aga seisatama keset ootamatut äratundmist. Nii moodustub kogu teosest justkui miniatuurne filosoofiline universum.

Feliks Krivin (1928–2016) oli ukraina juudi päritolu vene keeles kirjutav proosa- ja aforismimeister, kes elas suure osa elust Moldovas. Tema loomingu keskmes on alati olnud inimese ja maailma suhe läbi absurdihuumori ja paradoksi prisma. Krivin oskas igapäevasuses märgata ebatavalist ja tühises sügavat, tuues kirjandusse omalaadse miniatuurse mõttemängude žanri, mida on hiljem peetud üheks originaalsemaks nõukogude absurdikirjanduse haruks.