Amarcord. Filmistsenaarium

Lemmed tulevad märtsis. Keegi ei tea, kustkohast nad just tulevad. Need on imekerged puuvillaehmest sulekesed, mis hõljuvad õhus. Neid võib pidada läbipaistvateks pallikesteks, mis keerlevad lakkamatus tantsus, otsekui oleks neil oma elu ja omad ajendid. Linna jõuavad nad üle aguliosmikute, peatuvad puhu aedade kohal, tantsisklevad õuedes, kuhu naised on juba kerge mad rõivatükid puuokstele tuulduma riputanud.
Siis jätkavad lemmed oma reisi ja jõuavad jaamani. Liiguvad seiskunud õhus, mis lasub umbteede kohal. Ja näe, lõpuks on nad linna katustel. Laskuvad tühjadele tänavatele. peatänavale, lendlevad lahtiste aknanelinurkade ees.
Kooli ruttavatest lastest hüppavad mõned siin-seal üles sala päraseid tupse püüdma ja hüüavad rõõmsalt: "Lemmed, kevadised lemmed!"
Üks vanataat püüab neid kaabuga kaabata, vehkides sellega nagu liblikavõrguga.
Sisaldab filmograafiat.