Amarcord. Filmistsenaarium

Federico Fellini „Amarcord. Filmistsenaarium“ on Itaalias üheksakümnendate aastate alguses valminud mälestuslikul ainel põhineva filmi kirjanduslik vormistus, millel on iseseisev väärtus ka väljaspool kinoekraani. Teos toob esile peategelase – noore poisi Titta – kasvamise lugu 1930. aastate Itaalia väikelinnas, kus igapäevaelu kulgeb poliitiliste pingete, perekondlike kokkupõrgete ja unistuste õhustikus. Stsenaarium, mille Fellini on kirjutanud koos Tonino Guerra’ga, sisaldab dialooge, tegevusjuhiseid ning visuaalseid kirjeldusi, mis loovad kujutluspildi linnast ja selle elanikest. Raamatul on teatraalne rütm, milles vahelduvad groteskne koomika ja melanhoolne igatsus möödunud aja järele.

„Amarcord“ ei järgi klassikalist süžeeliini, vaid on pigem mosaiikne seeria episoodidest, mis moodustavad mälestuste poeetilise voolu. Fellini lähenemine ei taotle dokumentaalset täpsust, vaid emotsionaalset tõetruudust – lapsepilk, mille läbi maailm paistab samaaegselt nii absurdne kui imeline. Tegelased on värvikad ja karikatuursed: õpetajad, preestrid, sugulased, linna hullud ja müstilised naised, kelle kaudu luuakse mitmekihiline pilt ühiskonnast. Tekstis peegelduvad ka vaimsed pinged: indiviidi ja massi suhe, fašistliku režiimi varjatud mõju argielule ning seksuaalsuse ja fantaasia segunemine nooruse maailmatunnetuses. Visuaalsete stseenikirjelduste kaudu ärkab ellu Fellinile omane sürrealistlik teatraalsus.

Federico Fellini (1920–1993) oli Itaalia filmirežissöör ja stsenarist, keda peetakse üheks 20. sajandi mõjukamaks autoriks maailmakinos. Teda iseloomustab võime ühendada autobiograafiline ainestik fantaasiarikka kujundikeelega, luues unenäolisi ja samas tugevalt kultuurikontekstiga seotud teoseid. Fellini looming on saanud arvukalt tunnustust, sealhulgas neli parima võõrkeelse filmi Oscarit. „Amarcord“ (1973) oli üks tema viimaseid suurejoonelisi filme, mille alusel loodud stsenaarium võimaldab süveneda tema poeetilisse maailmakäsitlusse kirjanduslikus vormis. Eesti keeles on selle välja andnud Perioodika, pakkudes lugejale harukordset võimalust tunnetada Fellini filmi ka kirjapandud kujul.