Lootusteta rahvas. Kanada eskimote etnograafiast

Farley Mowati teos „Lootusteta rahvas. Kanada eskimote etnograafiast“ on dokumentaalne uurimus, mis toob lugejani põhjaliku ja samas emotsionaalselt laetud pildi Põhja-Kanada inuittidest – rahvast, kelle elu on põlvest põlve kujundanud karm arktiline loodus, ent keda 20. sajandi tsiviliseerimisprotsess hakkas kiiresti marginaliseerima. Mowat ei piirdu pelgalt vaatleja rolliga, vaid esineb ka aktiivse süüdistajana Kanada valitsuse ja ametkondade suhtes, kes tema hinnangul on süstemaatiliselt ignoreerinud inuittide õigusi ja vajadusi. Teosel on ilmne poliitiline alatoon, ent selle keskmes on siiski inimesed – nende argielu, ellujäämisoskused ja kultuuriline identiteet.

Autor kirjeldab detailirohkelt inuittide eluolu – jahipidamist, kogukondlikku struktuuri, peresuhteid ja loodushoiakuid –, tuues esile selle kogukonna tugevuse ja sisemise tasakaalu, mis püsis pikka aega väljaspool modernse maailma väärtussüsteemi. Kuid samaaegselt näitab ta, kuidas administratiivne hoolimatus, sundasustamine ja kultuuriline assimilatsioon on viinud inuittide kogukonnad vaesuse, tööpuuduse ja sotsiaalse lagunemise äärele. Mowati stiil on terav ja kirglik, ta ei varja oma pettumust ning laseb faktidel, kogutud tunnistustel ja omaenda vaatlustel rääkida enda eest.

Farley Mowat (1921–2014) oli kanada kirjanik ja looduseuurija, kes sai tuntuks oma ühiskonnakriitiliste ja looduslähedaste teostega. Tema tööde keskmes on sageli inimesed ja loomad, kes on sattunud industrialiseerimise ja kolonialismi surve alla. „Lootusteta rahvas“ on üks tema kõige mõjukamaid sotsiaalseid dokumente, millel oli mõju ka avalikule arvamusele Kanadas. Mowati pühendumus õiglasemale maailmale ning oskus siduda isiklik kogemus laiemate ühiskondlike protsessidega on teinud temast oluliseks hääleks Põhja-Ameerika kriitilises kirjanduses.