Mateeriasse kootud palve. Esseid

Kogumik „Mateeriasse kootud palve“ koondab Fanny de Siversi esseid, milles ta põimib vaimulikku mõtisklust ajaloo, kunsti ja igapäevaelu teemadega. Tekstid vaatlevad, kuidas usk ja kultuur elavad edasi nähtavates märkides — olgu selleks katedraalide kivist sambad, kirikuriide kangas või pühakute kujutised — ning kuidas mateeria võib saada palve kandjaks. Autor liigub Piibli ainestikust Euroopa kultuuriloo ja Eesti vaimse pärandini, otsides ühist joont, mis seob jumalakogemuse ja inimliku loovuse. Eseedes põimuvad ajalooline fakt ja isiklik arutlus, tehes teose sobivaks lugejale, kes hindab aeglast ja kaalutletud mõtet.

Väljaanne ilmus Loomingu Raamatukogu sarjas ja selle sisu jaguneb eri teemade vahel, kuid püsib ühtse tonaalsuse juures. Siin on arutlusi teadlaste ja teaduse jumalatunnetuse üle, kirjeldusi jõulupühade ja ülestõusmispühade sümbolitest, käsitlusi Euroopa vaimsest ehitusest ja Maarjamaa erilisest kohast selles. Mitmes essees ilmneb dialoog traditsiooni ja kaasaegse inimese küsimuste vahel: kuidas jääda truuks usule maailmas, kus väärtused ja vormid muutuvad; kuidas kasutada kultuurilist mälu, et hoida vaimset järjepidevust. Tekstid ei ole ilukõne, vaid argumenteeritud ja kujundlikud mõttekäigud, mis avavad vaimse pärandi eri kihid.

Fanny de Sivers (1920–2011) oli eesti kirjandusteadlane, keeleteadlane ja esseist, kes elas suure osa oma elust Prantsusmaal. Ta õppis Tartu, Göttingeni ja Pariisi ülikoolides, töötas tõlkija ja uurijana ning avaldas eesti ja prantsuse keeles. Tema esseed on tuntud selge keele, rahuliku tempo ja sügava kultuurilise tausta poolest. De Sivers on eesti kultuuriloos autor, kes vahendas Euroopa vaimset ja filosoofilist mõtet kodumaisele lugejale, jäädes truuks oma religioossele maailmapildile. „Mateeriasse kootud palve“ on üks näide tema võimest ühendada usuline ja ilmalik käsitlus viisil, mis kõnetab nii uskujaid kui ka kultuurihuvilisi.