Suur Gatsby

F. Scott Fitzgeraldi „Suur Gatsby“ on Ameerika kirjanduse üks kesksemaid romaane, mille tegevus toimub 1920. aastate Long Islandil, nn jazziajastu kõrghetkel. Teose jutustajaks on noor ja tähelepanelik Nick Carraway, kes kolib New Yorgi lähistele ja satub peagi oma salapärase naabri Jay Gatsby orbiidile. Gatsby korraldab igal nädalavahetusel hiilgavaid pidusid, mille motiiviks on lootus taasleida oma kunagine armastus Daisy Buchanan. Daisy on nüüd abielus jõuka, ent üleoleva Tom Buchananiga, kelle truudusetus ja sotsiaalne privilegeeritus on romaani vältel oluline pingeallikas.

Romaan uurib Ameerika unelma illusoorset olemust, kontraste välise hiilguse ja sisemise tühjuse vahel ning inimese kalduvust minevikku idealiseerida. Gatsbyt kujutatakse mehena, kes ehitab kogu oma elu ümber visiooni, mida tegelikkus ei suuda kunagi täita. Nicki pilgu läbi avaneb lugejale järjest sügavam kihistus Gatsby müsteeriumist – tema vaesest päritolust, eneseloodud identiteedist ja traagilisest saatusest. Teose lõpuks kerkib küsimus, kas püüdlus unistuse poole on oma olemuselt juba määratud läbikukkumisele, kui see unistus põhineb fantaasial ja idealiseeritud minevikul.

F. Scott Fitzgerald (1896–1940) oli Ameerika Ühendriikide kirjanik, keda sageli seostatakse nn kadunud põlvkonnaga. „Suur Gatsby“ ilmus esmakordselt 1925. aastal ning kuigi selle vastuvõtt oli toona tagasihoidlik, tõusis romaan hiljem XX sajandi kirjanduskaanonisse kui teravmeelne ja poeetiline analüüs Ameerika ühiskonnast. Fitzgerald ise koges elu jooksul nii hiilgust kui ka isiklikke tragöödiaid, mis kajastuvad ka tema loomingus – ihalus ilu ja tunnustuse järele, üheaegselt koos sisemise rahutuse ja tundlikkusega.