Oli aasta 1914

Eyvind Johnsoni teos „Oli aasta 1914“ avab lugejale Põhja-Rootsi töölislinna maailma, kus nooruksest Olofist saab peategelane ja vaatleja Esimese maailmasõja eelõhtul. Romaan on osa Olofi-tsüklist ning põhineb tugevalt autori enda elukogemusel. Lugu jälgib teismelise Olofi püüdlusi iseseisvuse ja hariduse poole töölisklassi kitsastes oludes. Tema argipäev on täis tööpäevi saeveskis, raamatute lugemist, sisemisi kahtlusi ja tärkavaid maailmavaateid. Sõja lähenemine imbub samuti väikse linna igapäevaellu, muutes inimeste mõtteid ja suhteid.

Romaani rütm on vahelduv ja sageli peegeldab see Olofi sisemist heitlust – soov olla osa suuremast maailmast ning samas vajadus toime tulla vaesuse, üksinduse ja ebakindlusega. Johnson ei paku suuri sündmusi ega dramaatilisi pöördeid, vaid pigem tähelepanelikku pilku väikestele hetkedele, mis määravad ühe inimese kujunemistee. Olofi elus põimuvad luule ja proosa, idealism ja pettumus, nooruslik entusiasm ja valus ärkamine ühiskondlikku reaalsusse. Johnsoni kirjutamislaad on mõtisklev ja rütmiline, mis loob tugeva emotsionaalse sideme tegelase sisemaailmaga.

Eyvind Johnson (1900–1976) oli üks 20. sajandi silmapaistvamaid Rootsi kirjanikke, kelle loomingut iseloomustab autobiograafilisus, ühiskonnakriitilisus ja eksistentsiaalsed teemad. Ta oli Rootsi Akadeemia liige ning 1974. aastal sai ta koos Harry Martinsoniga Nobeli kirjandusauhinna. Johnsoni varased teosed, sealhulgas Olofi-sari, annavad hea sissevaate Rootsi töölisklassi ellu 20. sajandi alguses, ühendades isikliku kasvu universaalsete ajalooliste protsessidega. „Oli aasta 1914“ on üks selle arenguloo keskseid osi.