Ronides sugupuul

Raamat Ronides sugupuul on jutustus ja tööraamat ühes, mille keskmes on kümneaastane Ellinor. Lugu algab vana foto leidmisega vanaema raamaturiiulist ning viib lapseni, kes küsib, kes on pildil ja kuidas see nende perre puutus. Teos juhatab lugeja ettevaatlike sammudega perelugude juurde: laps kuulab vanavanemaid, sirvib albumeid, võrdleb nimesid ja otsib seoseid. Jutustuse peatükid vahelduvad ülesannetega, mis aitavad kogutut kirja panna, joonistada lihtsa sugupuu ja märkida inimeste rollid ning sündmused. Kogumik sobib ettelugemiseks ja iseseisvaks avastamiseks; teksti rütm on rahulik, küsimused konkreetsed ning eesmärk selge – laps õpib nägema, et perekonna ajalugu algab tema enda kodust. Nii kujuneb teosest juhend, kus lugu annab motivatsiooni ja töölehed korjavad killud üheks tervikuks.

Kogumik struktureerib uurimist päriselu toimingutena. Lugeja koostab küsimuslehe esimese vestluse jaoks, kogub nimed ja kuupäevad, paneb kirja suhted ja esimesed mälestused. Järgnevad sammud aitavad koondada fotosid, panna paikadele nimetused ja märkida ajajoon, kuhu seada peresündmused. Teos suunab märkama, mis on allikas kodus ja koolis, ning kuidas talletada infot nii, et seda saab hiljem täiendada. Iga peatüki lõpus on väike kontrollnimekiri, mis aitab lapsel ja täiskasvanul üle vaadata, kas vestlus toimus, mis sai kirja ja mida uurida edasi. Raamat töötab hästi kodus, raamatukogutunnis ja klassis, sest jutustuse stseenid annavad arutelu alguse, ülesanded annavad konkreetse tööülesande, ning tulemuseks on lapse enda koostatud algne sugupuu koos märkmetega, mida saab perega täiendada.

Evelin Povel-Puusepp kirjutab loo, mis põimib lapse vaate ja uurija sammud ühtseks aktsiooniks. Autor annab teksti, mis toetab kuulamist, küsimist ja kirjapanekut, ning seab tegevused järjestusse, mida on lihtne järgida. Illustraatoriga koostöös valminud pildikeel aitab stseene ette kujutada, suunab tähelepanu suhetele ja teeb ülesanded arusaadavaks ka nooremale lugejale. Autor keskendub sellele, et laps näeks sugupuud mitte valmis skeemina, vaid avatud rajana: iga vestlus lisab haru, iga foto täpsustab seoseid, iga märkus kasvatab arusaama, kuidas üks perekond kohtub ajalooga.