Siimoni jõulud

Pildiraamat „Siimoni jõulud” jälgib last, kes valmistub pühadeks ning õpib ootuse kõrvale tegema väikseid samme, mis loovad peo. Laps seab plaani, küsib abi ja proovib ise, pere teeb taustal omi toimetusi ning päev liigub õhtusse. Lugu näitab, kuidas kingiootus põimub igapäevaste töödega: tuli tuleb süüdata, kaart tuleb kirjutada, puu tuleb ehtida, külaline tuleb vastu võtta. Tekst hoiab lausungi lühikese ning annab pildile ruumi. Jutustaja ei selgita moraali, vaid laseb stseenidel näidata, mis juhtub, kui keegi jagab või kui keegi ootab liiga kaua. Raamat liigub lehekülg lehekülje järel kindla rütmiga: küsimus tekib, lahendus otsib kuju, pilt annab vastuse või lükkab selle järgmisele kaadrile. Nii püsib fookus teol ja suhtlusel, mitte loosungi kordamisel, ning lugeja saab jälgida, kuidas väike otsus muudab õhtu kulgu.

Teos toetab ettelugemist ja ühist vaatlemist. Täiskasvanu loeb laused, laps osutab kujutisele ning nimetab esemeid ja samme, mis stseeni edasi viivad. Pildikujundus koondab tegevuse selgeteks plokkideks: köögis näeb vahendeid, akna juures näeb valgust, õues näeb teerada, mis viib tagasi tuppa. Lause algab tegijast ja liigub teoni, mis on lehekülje serval kujutatud liigutusena. Kordus toetab mälu: sama ese naaseb hiljem uues rollis ning laps seostab varasema tähelepaneku uue olukorraga. Raamat lubab teha ka väikseid kõrvalülesandeid: lugeda üle ehted, otsida pildilt korduvat märki, kirjeldada, kes kellele sõna annab. Nii tekib loetu kõrvale tööjärg, mis sobib tunni või õhtu raamiks; ettelugeja saab peatuda, küsida ning siduda järgmise lehekülje eelmisega.

Eve Tharlet on prantsuse illustraator ja lasteraamatute autor, kes on loonud suure hulga pildialbumeid eri keeltes. Ta töötab peamiselt akvarelliga ning kasutab joont, mis hoiab tegevuse nähtavana ilma liigse selgituseta. Autor ehitab stseeni nii, et tegelase pilk juhib lugeja sammu; objektid annavad vihje, kuidas tegevus liigub. Ta teeb sageli koostööd tekstiautoritega, kuid kirjutab mõne loo ka ise; mõlemal juhul seob ta pildi ja lause üheks rütmiks, kus vaikus kannab osa jutust. Tharleti raamatud käsitlevad lapse igapäevaseid otsuseid, sõprust ja peres toimuvaid kokkuleppeid, ning need toetavad ettelugemist, kus küsimus „mis nüüd saab?” hoiab tempot. „Siimoni jõulud” sobitub sellesse joonesse: pilt seab märgid, lause osutab teole ning lugeja saab vaadata, kuidas tavaline päev kasvab pidupäevaks.