Eesav Edvard Puuslik ja teised

Evald Jalaku teos „Eesav Edvard Puuslik ja teised“ on novellikogu, mis ühendab endas satiirilise ja realistliku jutustamislaadi. Pealkirjategelane Edvard Puuslik, keda iseloomustab teatav groteskne elusuhtumine ja enesekesksus, on üks mitmetest värvikatest karakteritest, kelle kaudu autor peegeldab omaaegset eluolu ja inimtüüpe. Lood liiguvad külaühiskonna, väikekodanliku argielu ja ideoloogiliste nihestuste vahel, kus koomiline ja traagiline segunevad. Jalak oskab avada tegelaste siseilma nappide, ent tabavate detailide kaudu ning loob situatsioone, mis pakuvad äratundmisrõõmu või mõrkjaid varjundeid lugeja enda kogemustega võrreldes.

Novellides on tunda autori soovi mitte ainult jutustada, vaid ka hinnanguid anda: iseloomulikud on karikatuursed liialdused, mis toovad esile peategelaste pahed – arguse, edevuse, silmakirjalikkuse või rumaluse. Samas ei puudu tekstidest empaatia ja huumor, mis muudavad tegelased liialdustest hoolimata usutavateks ja elulisteks. Lugeja leiab siit inimkäitumise üldistusi, mis kehtivad ka väljaspool konkreetset ajastut. Irooniline toon ei muutu küüniliseks, vaid säilitab kriitilise, ent eluterve vaate inimese nõrkustele. Lood on üles ehitatud klassikalises võtmes, keskendudes selgele sündmustikule ja ootuspärasele lõpulahendusele, milles sisaldub sageli moraalne kommentaar.

Evald Jalak (1905–1989) oli eesti kirjanik ja ajakirjanik, kelle loomingus kohtuvad ideoloogiline selgroog ja kirjanduslik osavus. 1960. aastate Eesti oludes pakkus Jalaku satiiriline proosa võimaluse käsitleda ühiskondlikke ja inimlikke kitsaskohti kujundlikus vormis, pidades kinni toonasest ideoloogilisest raamistikust. „Eesav Edvard Puuslik ja teised“ on hea näide tema oskusest ühendada huumor ja ühiskonnakriitika, säilitades samas lugemismõnu ning teatud kirjandusliku väljapeetuse. Jalaku novellid kuuluvad 20. sajandi keskpaiga eesti proosa tunnustatavamate näidete hulka just oma selgepiirilise karakteriloomingu ja elutarga teravmeelsuse poolest.