Indiaaniraamat

„Indiaaniraamat“ on saksakeelsest algupärandist tõlgitud ülevaateteos, mis käsitleb Ameerika põlisrahvaste ajalugu, kultuuri ja eluolu nii minevikus kui ka kaasaegses maailmas. Autor Eva Lips toob oma raamatus esile indiaanlaste mitmekesise ja sügava kultuurilise pärandi, lükates ümber seikluskirjanduses ja populaarmeedias levinud stereotüübid. Teos põhineb teaduslikel allikatel ning isiklikel kogemustel, pakkudes tasakaalustatud pilti rahvastest, keda on sageli kujutatud ühekülgselt ja eksitavalt.

Raamat jagab teadmisi indiaanlaste ühiskondlikust korraldusest, uskumustest, eluviisidest ja kohanemisest muutuvas maailmas. Lugeja saab ülevaate eri hõimude kultuurilistest erinevustest, kontaktist kolonisaatoritega ning hilisematest ajaloolistest arengutest, mis on kujundanud põlisrahvaste olukorda tänapäeval. Autor rõhutab indiaanlaste vastupanu ja kestlikkust, käsitledes neid mitte kui minevikku kuuluvat nähtust, vaid kui elujõulist osa maailma rahvaste paljususest. Kirjutis on faktitihe, ent samas loetav ja kaasahaarav, mis muudab selle sobilikuks ka laiemale lugejaskonnale.

Eva Lips oli saksa etnograaf ja publitsist, kes tegutses aktiivselt 20. sajandi keskpaigas. Tema tööde fookuses olid sageli põlisrahvad ja kultuurilised vähemused, kelle elu ja ajalugu ta käsitles sümpaatse tähelepanuga. „Indiaaniraamat“ on üks tema tuntumaid teoseid, mis ühendab teadusliku põhjalikkuse ja isikliku huvi uurimisobjekti vastu. Lipsi panus seisneb eelkõige selles, et ta püüdis taastada indiaanlaste inimlikku mõõdet ja väärikust, käsitledes neid võrdväärsete kultuurikandjatena ning andes sõna rahvastele, keda ajalugu on sageli marginaliseerinud.