Kiilivõrendik

Eva Ibbotsoni noorteromaan „Kiilivõrendik“ viib lugeja 20. sajandi alguse Austriasse, kus lugu põimib endas seikluse, looduse armastuse ja noore tüdruku eneseleidmise. Peategelane on Maia, inglise orvuks jäänud koolitüdruk, kes saadetakse elama Amazonase jõgikonna ääres elava sugulaspere juurde. Kuid loodetud soe vastuvõtt osutub külmaks ja hoolimatuks. Loo keskmes onki Maia kohanemine uue elukeskkonnaga, sõprussuhe kohaliku poisi Finniga ning tema avastusretk nii džungli kui ka iseenda maailma. Amazonase lopsakas ja ohtlik loodus mängib romaanis olulist rolli, pakkudes vastukaalu kalkusele, millega Maia inimeste seas kokku puutub.

Ibbotson loob elava ja detailirohke miljöö, mis annab romaanile erilise atmosfääri. Tema kirjeldused džunglist, loomadest ja sealsetest inimestest loovad maalilise, kuid samas realistliku pildi. Loo pinget kannab võitlus nii ebaõigluse kui ahnuse vastu: Maia ja tema uus sõber satuvad vastamisi täiskasvanute salaplaanide ja rahaliste huvidega, mis ohustavad inimeste ja looduse tasakaalu. Samal ajal on „Kiilivõrendik“ lugu julgusest, ustavusest ja tõe otsimisest – teemadest, mis kõnetavad ka tänapäeva noort lugejat. Autor käsitleb noorte iseseisvumist ja maailmapildi avardumist tundlikult, kuid selge sõnumiga.

Eva Ibbotson (1925–2010) oli Austria päritolu briti kirjanik, kelle loomingusse kuuluvad nii noortele kui täiskasvanutele suunatud teosed. Teda iseloomustab soe huumor, sümpaatia oma tegelaste vastu ning armastus looduse ja kultuurilise mitmekesisuse vastu. Ibbotson ise põgenes lapsena natside eest Inglismaale ning tema elukogemused kajastuvad sageli kaudselt tema teostes, sealhulgas „Kiilivõrendikus“. Tema lood on rikastatud moraalsete küsimuste ja südamliku tooniga, mis teevad ta romaanid ajatuks ja sügavalt inimlikuks lugemisvaraks.