Euroopa: Läänemeremaad I 17. osa

Euroopa: Läänemeremaad I 17. osa

Tavahind 13.65 €
Kampaaniahind 13.65 € Tavahind
KAMPAANIAHIND! Välja müüdud
Sisaldab makse. Transpordihind lisandub kassas.
  • Seisukord: Hea (kasutatud)
  • Märkused:
  • Loodus | 1932
  • 103 lk | Pehmekaaneline | 180 x 250 mm
  • ISBN:
  • Keel: eestikeelne

„Euroopa: Läänemeremaad I. 17. osa“ on osa mahukast sarjast „Maailma maad ja rahvad. Tänapäeva maailm sõnas ja pildis“, mille andis välja kirjastus Loodus 1930. aastate alguses. Antud köide keskendub Läänemere-äärsetele riikidele, eeskätt Skandinaaviale – Rootsile, Norrale ja Taanile –, pakkudes detailset ülevaadet nende loodusest, ajaloost, rahvastikust, majandusest ja kultuurist. Käsitlus lähtub 20. sajandi esimese kolmandiku teadmiste tasemest ja toonastest geopoliitilistest vaadetest, püüdes tuua lugejani arusaam regioonist, mis jäi Eestile geograafiliselt lähedale, ent mille ühiskondlik ja ajalooline areng oli paljuski erinev.

Köites käsitletakse põhjalikult Põhjamaade geograafilisi iseärasusi – rannajoont, fjorde, metsade ja mägede jaotust –, samuti kliimat ja loodusrikkusi, mis olid piirkonna majanduse aluseks. Suurt tähelepanu pööratakse sotsiaalpoliitilisele korraldusele: näiteks Rootsi ja Taani kui konstitutsiooniliste monarhiate toimimisele, Norra kalandusühiskonna eripäradele ning hariduse ja rahvuskultuuri arengule. Autorid püüavad edasi anda Põhjamaade ühiskondlikku stabiilsust ja reformimeelsust, rõhutades samas ka ajaloolisi sidemeid Läänemere regioonis, sealhulgas hansakaubandust ja kultuurivahetust.

„Läänemeremaad I“ on kirjutatud populaarteaduslikus ja hariv-entsüklopeedilises laadis, kasutades rohkelt illustratiivset materjali: fotosid, jooniseid ja kaarte. Nagu kogu sari „Maailma maad ja rahvad“, oli ka see köide mõeldud teadmiste vahendamiseks laiemale eestikeelsele lugejaskonnale ajal, mil maailmapilt kujunes peamiselt trükisõna vahendusel. Tänapäeval on teos oluline ajalooallikas, mis peegeldab, kuidas Eesti lugejale tutvustati lähedasi, kuid iseseisvuse ja heaolutaseme poolest eeskujuks seatud riike. See aitab mõista, milliseid ideaale ja võrdlusraame kujundati Eestis enne Teist maailmasõda, eriti seoses põhjamaise elukorralduse ja väärtusruumiga.

Vaata detaile
Vaata detaile