Lapse õiguste konventsioon

Eugeen Verhelleni teos „Lapse õiguste konventsioon. Konventsiooni vastuvõtmise taust ja motivatsioon, selle peateemad ning strateegiad“ on põhjalik ja analüütiline käsitlus ÜRO lapse õiguste konventsioonist kui rahvusvahelisest õigusaktist ning selle mõjust laste õiguste kaitsele. Autor vaatleb konventsiooni sünnilugu, pakkudes ajaloolist konteksti ja ülevaadet sotsiaalsetest, poliitilistest ja ideoloogilistest teguritest, mis viisid selle vastuvõtmiseni 1989. aastal. Raamatu esimene osa selgitab, kuidas lapsekäsitus on aja jooksul muutunud: lapsest kui vanemate varast või ühiskonna objektist on saanud iseseisvate õigustega indiviid, kelle hääl väärib kuulamist. Verhellen toob esile, et konventsiooni loomine oli vastus vajadusele ühtlustada laste õiguste käsitlust globaalses plaanis.

Teose teine osa keskendub konventsiooni struktuurile ja sisule, selgitades selle kolme peamist alustala: õigused osalusele, kaitsele ja arengule. Verhellen tõlgendab konventsiooni mitte pelgalt juriidilise dokumendina, vaid kui väärtuste raamistikku, mis peaks suunama poliitikat, haridust ja sotsiaaltööd. Ta rõhutab, et lapse õiguste tegelik tagamine nõuab teadlikkust, koostööd ning süstemaatilist lähenemist, milles oluline roll on ka kogukondadel ja lapse enda kaasamisel. Samuti käsitletakse raamatus strateegiaid, mille abil on võimalik konventsiooni põhimõtteid rakendada riiklikul ja kohalikul tasandil – näiteks õigusliku regulatsiooni arendamise, teadlikkuse tõstmise ja haridusprogrammide kaudu.

Eugeen Verhellen (1944–2015) oli Belgia õigusteadlane ja Genti Ülikooli professor, kelle uurimistöö keskendus laste õigustele, haridusele ja sotsiaalpoliitikale. Ta oli üks mõjukamaid laste õiguste teemalisi eksperte Euroopas ning tegutses aktiivselt ka rahvusvahelisel tasandil. Verhelleni lähenemine eristus sellega, et ta käsitles konventsiooni mitte pelgalt normatiivse tekstina, vaid ka ideoloogilise alusena laste kui ühiskonnaliikmete õigustamiseks ja väärtustamiseks. Käesolev teos annab tema vaadetest ja mõtteviisist selge pildi ning sobib lugemiseks nii õigusteadlastele, sotsiaalvaldkonna praktikutele kui ka kõigile, kes soovivad süvitsi mõista laste õiguste arengut ja rakendamise võimalusi.