Kissingeri igatsedes

„Kissingeri igatsedes” on Etgar Kereti lühijutukogu, mis muutis 1990. aastatel oluliselt Iisraeli kirjanduspilti. Esmakordselt ilmus see 1994. aastal ning tõi kaasa uue, värskema keelekasutuse, kus autor kombineeris kõnekeelt, eri stiiliregistreid ja ootamatut kujundlikkust. Jutud peegeldavad kaasaegset argielu, ent sageli nihkuvad need ootamatult fantaasia ja absurdi maailma. Keret toob esile oma tegelaste hirmud, lootused ja igapäevased mõtted, kuid teeb seda musta huumori võtmes, muutes nii teksti kergelt satiiriliseks kui ka mõtlemapanevaks. See kogumik kujunes üheks tema loomingu visiitkaardiks ja andis tunnistust kirjandusliku stiili uuenduslikkusest.

Jutud on lühikesed, tihti fragmentaarsed ja mõjuvad pigem teravate sähvatustena kui pikemate jutustustena. Selline vorm võimaldab autoril luua kiiresti emotsionaalseid kontraste, liikuda realistlikest olukordadest sürrealistlike või grotesksete pööreteni. Tegelaste kaudu peegelduvad üheksakümnendate Iisraeli igapäevaelu ja ühiskondlikud pinged, kuid samas on tekstides midagi universaalset, mis kõnetab ka lugejaid väljaspool seda konteksti. Kogumiku eripäraks on ootamatu, sageli irooniline või valus lõpplahendus, mis jätab lugejale tunde, et ka kõige argisem hetk võib kanda endas suurt eksistentsiaalset kaalu.

Etgar Keret on sündinud 1967. aastal Tel Avivis ning on tänapäeva üks rahvusvaheliselt tuntumaid Iisraeli kirjanikke. Ta on avaldanud arvukalt lühijutukogusid, esseid ja ka lastekirjandust ning tema teoseid on tõlgitud kümnetesse keeltesse. Lisaks kirjandusele on ta tegutsenud filmistsenaariumide autorina ja lavastajana. Kereti loomingut iseloomustavad lühidus, ootamatu vaatenurk ja musta huumoriga põimitud inimlikkus. „Kissingeri igatsedes” oli tema debüüt, mis kindlustas talle koha kaasaegses kirjanduses ning on jäänud oluliseks teoseks, mille kaudu saab aimu tema erilisest stiilist ja maailmatajust.