Esmaspäev. Üsna argipäevane legend

Teos toob eesti keelde soome romaani, mille allpealkiri „üsna argipäevane legend” juhib tähelepanu kahekordsele plaanile: tänapäevane keskkond ja sellest läbiv kujund. Lugu kujuneb kahe kaksikvenna ümber, kes on kasvanud teineteisest teadmata ja kohtuvad alles siis, kui juhus ja olud nad samasse trajektoori toovad. Romaan jälgib äärelinnalikku argipäeva – tööd, kodust rutiini, väikseid samme –, mille vahel tekivad peegeldused, nihked ja kordused. Nende kahe Paavali loo edasiliikumine ei sõltu suurest pöördest, vaid väikestest valikutest, mis kuhjuvad ja teevad nähtavaks, kuidas inimlik segadus, arusaamad õigest ja valest ning vastutus koosmõjus kuju võtavad. Nii toimib raamat korraga jutustuse ja skeemina: sündmused on konkreetsed, ent nende paigutus vihjab millelegi, mis ulatub üle üksikute episoodide.

Romaan kasutab „legendi” vormi, et küsimus heast ja kurjast ei jääks abstraktseks mõisteks, vaid ilmuks kahe elukäigu rütmis. Kaksikute motiiv osutab võimalusele, et ühes inimeses talletuvad erinevad tõlgendused samast ajast ja ruumist; kohtumishetked ei anna moraalset finaali, vaid näitavad, kuidas valikud on tagasipöördumatud. Tekst töötab nagu kaart: kordused tähistavad sõlmi, pausid loovad ruumi lugeja otsusele, millist rada pidada oluliseks. Äärelinn on siin mitte dekoratsioon, vaid katsepolügon, kus piir normi ja erandi vahel joonistub argiste toimingute kaudu. Eesti väljaanne säilitab selle selge korralduse ning laseb kõlada kuiva häälega, mis ei põhjenda üle ega paku valmis vastuseid. Tõlkija H. Ingeiman vahendab lausete otsekohesuse nii, et tekib lugemistemperatuur, milles väike nihe on suurem kui efekt.

Esko Koivu on soome autor, kelle proosa sündis 1950. aastatel ning kelle debüüt oli „Maanantai – aivan arkinen legenda”. Kirjanik avaldas samal kümnendil veel romaani „Onnenlintu” ning töötas hiljem omavalitsuse ja halduselu ringis. Tema ilukirjandus seob argise olukorra eetilise prooviga: tegelased teevad otsuseid, mis ei kõla loosungi tasemel, vaid jätavad märgi igapäevasesse liikumisse. Koivu huvi keskmes on kesktee, millel inimene peab valima ilma taustakoorita. „Esmaspäev. Üsna argipäevane legend” toob selle vaate eesti lugejani väliseesti kirjastuse vahendusel ning näitab autorile omast viisi siduda lihtne sündmus ja kaalukas küsimus nii, et jutustuse kergus ei kaota mõtte raskust.