Valge linnuga. Luulet 1986-2004 Fehér madárral

Ungari luuletaja Erzsébet Tóth on kogumikus „Valge linnuga. Luulet 1986–2004” koondanud ligi kahekümne aasta jooksul kirjutatud tekste, mille ühine joon on sisemine vaikus ja tähelepanelikkus elu pisiasjade vastu. Tõlkes ilmunud valimik kannab ungarikeelset paralleelpealkirja *Fehér madárral*, mis viitab sümbolile, mida Tóth kasutab mitmes luuletuses kui puhtuse, vabaduse või ootamatu hetke kujundit. Kogumik ei järgi kronoloogilist järjestust, vaid pakub rännakut teemade ja meeleolude vahel, tuues esile kord looduslähedase, kord vaimulikult süveneva tooni.

Luuletuste maailm on vaikne, ent tähelepanelik, keskendudes looduse motiividele, argielu lihtsatele hetkedele ja inimese sisemisele maastikule. Tóthi keel on napp, isegi askeetlik, sageli ilma ilustuste või selgete tähendusteta. Ta kasutab lühikesi ja kujundlikke ridu, mille kaudu avaneb ka vaiksemate tunnete spekter: igatsus, kaotus, aga ka leppimine ja tänulikkus. Mõned tekstid viitavad Piiblile, teised püsivad linnalähedases või maastikulises ruumis, kus lindude, puude ja vaikuse kaudu jõuab lugejani eksistentsiaalne küsimus – mitte valjult, vaid peaaegu sosinal.

Erzsébet Tóth (1951–2016) oli Ungari vaimulik ja luuletaja, kes kirjutas nii vaimulikke kui ilmalikke tekste. Tema looming paistis silma tugeva vaimse keskme ja väljapeetud sõnakasutusega. Tóth töötas õpetajana ja tõlkijana ning oli seotud ka oikumeeniliste liikumistega. Tema luule ei püüa avaldada muljet, vaid pigem avada sügavamat kontakti maailma ja inimesega, mis teeb ta loomingu eriliseks nii ungari kui ka tõlkelugeja jaoks. Eesti keeles on tema loomingut vahendanud luuletaja Jaan Kaplinski.