Imetegija
Imetegija
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Raamat | 1971
- 488 lk | Kõvakaaneline | 133 x 205 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Erwin Strittmatteri romaan Imetegija on saksa kirjanduse tuntud arenguromaani Der Wundertäter esimene osa, mis on eesti keelde vahendatud Eesti Raamatu väljaandena. Teos jälgib peamiselt Stanislaus Büdneri-nimelise poisi ja hilisema pagari õpipoisi kujunemist väikesest külast pärit lapsest nooreks meheks, kelle elus põimuvad töö pagariäris, perekondlikud pinged ja kasvav vajadus end sõnades väljendada. Küla argised olukorrad, väikesed konfliktid ja juhuslikud kokkupõrked võimuesindajatega loovad pildi ühiskonnast, kus inimesel tuleb leida tee nii oma annetega toimetulemiseks kui ka igapäevase leiva teenimiseks.
Romaan kuulub ühte ajastut kujutavasse triloogiasse, mille keskmes on Büdneri pikk teekond pagari õpipoisist kirjutava inimeseni. Strittmatter laseb peategelasel liikuda läbi erinevate keskkondade: kodune küla, töökoda, linn ja avalik elu vahelduvad ning näitavad, kuidas olud inimese hoiakuid kujundavad. Strittmatter kasutab jutustuses palju dialoogi ja rahvalikku jutustamisviisi, mille kaudu tulevad esile nii külarahva praktiline mõtlemine kui ka Stanislausi kasvav sisemine distants ümbritseva suhtes. Töö, käsitööoskuse, eneseteostuse ja ühiskondlike ootuste vastasseis kordub läbi romaani ning valmistab ette hilisemat liikumist kriitilisema ja teadlikuma kirjanikupositsiooni suunas järgmistes osades.
Erwin Strittmatter oli saksa kirjanik, kelle loomingus on tähtsal kohal humoorikas ja rahvalik proosa ning näidendid. Eesti lugejale on ta tuttav eelkõige just Imetegija kaudu, mida kirjandusleksikonid käsitlevad sotsiaalse arenguromaanina, samuti on eesti keeles ilmunud näiteks lasteraamat Poni Pedro. Strittmatteri tekstides on oluline tema enda taust väikesest kogukonnast pärit töömehena: see kogemus kandub üle tegelaste mõttemaailma, keelekasutusse ja suhtumisse ametitesse. Nii asetub Imetegija tema loomingu keskmesse kui teos, kus kohtuvad rahvalik jutustamislaad ja süsteemne huvi selle vastu, kuidas tavalisest tööinimesest saab kirjutaja ning kuidas see muutus mõjutab tema suhet ümbritseva ühiskonnaga.
