25 vähem kui 100

Saksa kirjaniku Erwin Strittmatteri jutukogumik „25 vähem kui 100“ koondab endas lühivorme, mille igaüks on alla saja lehekülje pikk, kuid mille sisuline kaal ja mõtterikkus ületavad sageli pikema proosa mõju. Nagu pealkirigi vihjab, sisaldab kogumik 25 novelli või jutustust, mis kajastavad inimese, ühiskonna ja looduse vahelist pingevälja. Strittmatter kujutab erinevaid tegelasi – talupoegi, käsitöölisi, õpetajaid, lapsi ja vanureid –, kelle elu kulgeb väikestes külades või väikelinnades, tihti Ida-Saksamaa olustikus. Igapäevaste sündmuste kaudu avaneb lugejale sügavam tasand: olemuslikud küsimused vastutusest, vabadusest, tõest ja väärikusest.

Autorile omane lakooniline ja täpne stiil väljendub ka selles kogumikus. Ta väldib liialdusi, keskendudes hoopis eluoluliste detailide täpsele edasiandmisele. Strittmatteri tegelased pole kangelased klassikalises mõttes, vaid lihtsad inimesed, kelle argielu paljastab universaalseid pingeid ja valikuid. Jutud ei paku alati lahendusi ega klassikalist moraali, kuid just seeläbi avavad need mitmetähenduslikke olukordi, mis sunnivad lugejat kaasa mõtlema. Osades lugudes on tunda vaikset huumorit või irooniat, teistes valitseb melanhoolne või tõsine toon. Mõned tekstid on tugevalt realistlikud, teised mõjuvad peaaegu allegoorilistena, ühendades elutarkuse ja kunstilise üldistuse.

Erwin Strittmatter (1912–1994) oli üks Ida-Saksamaa mõjukamaid ja tuntumaid proosakirjanikke. Tuntust kogus ta nii oma jutustuste kui ka romaanidega, milles käsitles ühiskondlikke ja eetilisi küsimusi talupojaelu taustal. Enne kirjanikuteed töötas ta erinevatel ametitel – pagarist kuni sõjakorrespondendini –, mis andis talle elulise kogemuse ja tundliku silma detailide suhtes. Strittmatter kuulus autorite hulka, kes hoolimata poliitilistest piirangutest suutis luua sisuliselt kaaluka ja poeetiliselt laetud proosa, mis kõnetab ka väljaspool oma ajastu ja ideoloogilise konteksti piire. „25 vähem kui 100“ esindab hästi tema lühivormimeisterlikkust ning tasakaalu sotsiaalse tähelepanelikkuse ja kunstilise kujundlikkuse vahel.