Rahvavalgustaja

Ernst Peterson-Särgava romaan Rahvavalgustaja on kriitiline kujutus väikese kirikualevi Mudila elust ja vaimsetest oludest. Teos vaatleb maa-aleviku väikekodanlust ja kultuurielu seisu hetkel, mil ühiskonnas koguneb pinge, kuid muudatusi veel ei sünni. Särgava kasutab oma kooliõpetaja kogemust, et näidata, kuidas haridus ja rahvavalgustus jäävad poolikuks, kui neid ümbritseb kitsas huviring, omavaheline rivaalitsemine ja soov säilitada mugav, kuid vaimult vaene kord. Eesti Riikliku Kirjastuse väljaanne toob selle klassikalise realistliku romaani uues trükis lugeja ette, säilitades fookuse ühiskondliku kriitika ja külakogukonna sisemise suletuse kujutamisel.

Süžee keskmes on kaks kooliõpetajat, Madaras ja Jürisson, kelle kaudu romaan uurib, mida tähendab olla rahvavalgustaja keskkonnas, mis muutustele vastu töötab. Madaras püüab alguses elavdada alevi seltsielu, korraldada lugemisi ja etendusi, kuid kohaneb tasapisi valitseva meelsusega ning laseb algatusel hääbuda. Jürisson on sõnades radikaalsem, räägib ühiskonnakorralduse muutmisest ja uue aja tulekust, ent ei suuda oma ideid tegudeks muuta. Mudila köster, kaupmehed ja teised kohalikud tegelased tegutsevad väikeste huvide ja auhaavamiste tasandil, nii et romaani lõpuks jääb alevi elu sisuliselt samaks. Nii kujuneb Rahvavalgustajast pilt kohast, kus valgustuse retoorika ja tegelik käitumine lähevad lahku.

Ernst Peterson-Särgava oli proosa- ja näitekirjanik ning kauaaegne kooliõpetaja ja koolijuhataja, kelle elu- ja töökohtadeks olid muu hulgas Vändra, Põltsamaa ja Kose-Uuemõisa. Tema loominguline kõrgperiood jäi sajandivahetuse kriitilise realismi aega, mil ta kujutas maa- ja aleviühiskonda jutustustes Kogumik Paised ja romaan Rahvavalgustaja kuuluvad eesti ühiskonnakriitilise proosa põhitekstide hulka. Särgava jaoks olid tähtsad hariduse, keele ja rahvateadvuse küsimused; kirjaniku ja pedagoogi roll põimusid, nii et kirjanduslikud tegelased peegeldavad sageli tema enda kogemust õpetajana, kes püüab näha kohaliku elu varjatud pingeid ja näidata neid lugejale ilma ilustamata.