Squirrel

Ernst Penzoldti lühijutt „Squirrel“ on poeetiline ja samas realistlik pilguheit looduse ja loomade maailma, mille keskmes on üksainus orav. Teos kujutab väikese metsaelanikuna orava elu aastaringis, rõhutades igapäevaste toimetuste korduvust, looduse muutlikkust ja instinktipõhist elurütmi. Sügisel kogub orav talvevarusid, kevadel ärkab koos loodusega, suvel kulgeb mööda puid ja oksi, olles pidevas liikumises. Jutustuses pole otsest süžeed ega konfliktilist pinget – selle asemel avaneb elu voolavus ja peategelase reageerimine keskkonnale. Looduse detailide tähelepanelik jälgimine ja loomade argipäevade kirjeldused loovad meditatiivse ja rütmilise struktuuri, mis asetab lugeja justkui metsa sisse, orava vaatepunkti.

Kujutluslik atmosfäär on vaoshoitud ja täpne, looduse kujutamisel puudub idealiseerimine. Mets on ühtaegu kodu ja ohtude paik – seal leidub toitu, aga ka vaenlasi; rahu, kuid ka katkestusi. Orav tegutseb ilma suuremate tundepuhanguteta, liikudes instinkti ja vajaduste ajel, mis loob huvitava vastanduse inimkesksele maailmavaatele. Penzoldti minimalistlik ja tundlik proosa kutsub nägema elu lihtsuses, pööramata liigselt tähelepanu dramaatikale või sümbolismile. See teeb loost omamoodi meditatiivse mõtiskluse elusolemise üle looduse rütmis, kus tähendus ei ole peidetud sõnade taha, vaid avaldub liikumises ja vaikuses.

Ernst Penzoldt (1892–1955) oli saksa kirjanik, skulptor ja kunstnik, kes alustas oma loomingulist teekonda visuaalse kunsti valdkonnas, kuid leidis hiljem kindlama väljundi kirjanduses. Tema tekstid on tihti rahulikud, mõtisklevad ja elu pisiasju tähele panevad, andes edasi nii looduse ilu kui ka eksistentsiaalse vaikuse tunnet. Penzoldt kuulus oma loomult vaatleja tüüpi autorite hulka, kelle loomingus põimuvad elulähedus, empaatia ja vaimne tasakaal. Tema „Squirrel“ ilmus eesti keeles sarjas „Loomingu Raamatukogu“ ning on üks näide, kuidas looduslugu võib ületada dokumentaalse piiri ja jõuda kirjandusliku üldistuseni.