Metsasalu 125. 1918. aasta kaitsekraavilahingute kroonika

Ernst Jüngeri teos “Metsasalu 125. 1918. aasta kaitsekraavilahingute kroonika” tugineb autori isiklikele kogemustele Esimeses maailmasõjas, kui ta teenis noore ohvitserina Läänerinde kaevikutes. Päevikromaani vormis kirjutatud teos käsitleb ühte konkreetset rindejuppi ja seal peetud lahinguid, andes samal ajal edasi sõja argipäeva, sõdurite vahelist suhtlust ning rindeolukorra pidevat muutumist. Autor ei paku lugejale idealiseeritud pilti, vaid toob esile nii võitluste halastamatuse kui ka sõdurite visaduse ja kohanemisvõime, luues dokumentaalse täpsuse ja isikliku läbielamise põimiku.

Romaan eristub oma ajastu nn kadunud põlvkonna kirjandusest, milles Esimest maailmasõda kujutati valdavalt mõttetuse ja lootusetuse sümbolina. Jünger, vastupidiselt, kirjeldab võitluse kogemust viisil, mis tõi talle hiljem süüdistusi sõja heroiseerimises ja isegi kaudses kaasaaitamises natsismi tõusule. See vastuoluline retseptsioon mõjutas oluliselt tema mainet — kuigi 20. sajandi ühe pikemaealisema ja mitmekülgsema elukäiguga saksa kirjanikuna saavutas ta tuntust ja tunnustust nii oma loomingu alguses kui ka eluõhtul, jäi vahepealne loomeperiood ebaõiglaselt tagaplaanile. Eesti väljaanne pakub lugejale võimaluse tutvuda tema rahvuslik-alalhoidliku, samas mässumeelse ja elujaatava kirjandusliku käekirjaga.

Ernst Jünger sündis 1895. aastal Saksamaal Heidelbergi linnas ning elas kuni 1998. aastani, olles tunnistajaks ja osaliseks pea kogu 20. sajandi Euroopa tormilises ajaloos. Ta osales vabatahtlikuna Esimeses maailmasõjas, mille kogemused andsid ainest mitmele tema teosele, sealhulgas tuntud mälestusteraamatule “Tormiteras” (“In Stahlgewittern”). Hilisemal eluteel tegutses ta nii kirjaniku, esseeisti kui ka loodusvaatlejana, pälvides arvukalt kirjandusauhindu ja kujunedes üheks saksa kirjanduse kõige pikema loomingulise tegevusajaga autoriks. Jüngeri loomingut iseloomustab täpne vaatlusoskus, filosoofiline süvenemine ja võime ühendada isiklik kogemus laiemate kultuuri- ja ajalooprotsesside käsitlusega.