Viis lugu

Erni Krusteni kogumik „Viis lugu“ koondab endas viis jutustust, mille pealkirjad on „Tuhk“, „Avasilmi magaja“, „Musträstas“, „Harakas“ ja „Täiskuu öö“. Iga lugu läheneb inimese ja looduse suhtele pisut erineva nurga alt, ent neid seob ühine alus – tähelepanelik pilk argipäeva, mille kaudu autor toob esile elu kestvuse, rütmi ja inimsuhete varjatud tahud. Lugudes on olulisel kohal inimese igatsus ja sisemine otsing, ent samal ajal ka sidemed looduse ja kodukoha traditsioonidega. Teose tonaalsus on pigem vaikne ja mõtlik, võimaldades lugejal peatumise hetke argiste toimetuste vahel.

Kogumiku jutud on kirjutatud realistlikus laadis, mis peegeldab Krusteni loomelaadi. Karakterid on lihtsad, igapäevaelust pärit inimesed, kes oma tegudega ja otsustega avavad laiemalt inimliku olemise küsimusi. Loodusmotiivid – lindude kujutamine, aastaaegade ja öö-päeva vaheldus – annavad jutustustele omamoodi poeetilise rütmi. Erilist tähelepanu väärib see, kuidas autor laseb argisel hetkedel kasvada sümboliks, mis viib lugeja eetiliste ja esteetiliste probleemide juurde. See muudab kogumiku lugemise korraga lihtsaks ja samas sügavuti mõtlemapanevaks.

Erni Krusten (1900–1984) oli eesti kirjanik, kelle loomingus domineerisid jutustused ja novellid. Ta kirjutas palju lugusid, mis kujutasid lihtsat inimest ja tema igapäevast elu, tuues sageli esile ka looduse ja kodumaa armastuse. Krusteni stiili iseloomustab selge ja napp väljendus, milles on samas tunda soojust ja elutarkust. Tema loomingut on peetud eetiliselt ja esteetiliselt õpetlikuks, kuid ka kergelt melanhoolseks. Krusten oli viljakas autor, kelle teosed on leidnud kindla koha eesti kirjandusloos just inimlähedase ja eluterve maailmapildi vahendajana.