Ühe tehiskoera seiklused

Erni Krusteni lühiproosateos „Ühe tehiskoera seiklused“ kuulub tema lasteloomingu hulka ning pakub noorele lugejale mängulist, samas mõtlikku lugu, kus fantaasia ja tehnika põimuvad omavahel ootamatus võtmes. Peategelaseks on mehhaaniline koer – tehiskoer –, kes satub mitmetesse seiklustesse inimeste maailmas, mis on tema jaoks ühtaegu põnev ja võõras. Erinevalt tavalistest loomajuttudest on siin kesksel kohal mitte looduslik loom, vaid tehislikult loodud olend, kelle kaudu kerkivad esile küsimused kuulumisest, sõprusest, autonoomiast ja empaatiast. Tehiskoera silmade läbi nähtud maailm on küll lihtsustatud, kuid selle kaudu paljastuvad teravalt inimeste suhtumine üksteisesse ja ümbritsevasse keskkonda.

Krusten kujundab loo kaudu allegoorilise pildi, kus tehiskoer ei ole pelgalt mänguasi ega mehaaniline kaaslane, vaid sümbol olendist, kes otsib oma kohta – olgu siis peremehe kõrval või iseseisvalt maailma tundma õppides. Jutustuses vahelduvad naljakad ja kurvad hetked, tuues esile nii inimeste hoolivuse kui hoolimatuse, ning tekitades küsimuse, kas loodu – olgu tehislik või elus – väärib alati austust ja tähelepanu. Teos ei ole pelgalt tehnikaajastu ilming, vaid ka sissevaade sellesse, kuidas üksik, mittekuuluv olend tajub maailma. Krusten säilitab oma tavapärase rahuliku ja voolava keelekasutuse, pakkudes lugejale lugu, mis töötab nii otseselt kui kujundlikult.

Erni Krusten (1900–1984) oli eesti kirjanik, kelle looming katab väga erinevaid žanre – novelle, romaane, lastejutte. Tema proosa on sageli introspektiivne ja vaikne, kuid just selles peitub tema jõud: ta suudab lihtsa olukorra kaudu avada inimese sisemaailma ja eetilised valikud. Lastekirjanduses jääb Krusten truuks oma põhjalikule ja tähelepanelikule stiilile, tuues ka noore lugeja ette lood, mis sisaldavad rohkemat kui pealispind lubaks arvata. „Ühe tehiskoera seiklused“ on selle head näidet, ühendades seiklusliku loo mõtliku alltekstiga.