Pekside raamat
Pekside raamat
Järeletulemise võimalusi ei õnnestunud laadida
- Seisukord: Hea (kasutatud)
- Märkused:
- Eesti Raamat | 1978
- 242 lk | Kõvakaaneline | 135 x 208 mm
- ISBN:
- Keel: eestikeelne
Romaan Pekside raamat kujutab üksikisikut, kes peab sõja taustal toime tulema nii kehvuse kui ka ühiskondlike ebaõiglustega. Lugu jälgib inimese ja teda ümbritseva korra suhet olukorras, kus senised väärtused lagunevad ja ellujäämine nõuab otsuseid, mille õigsus jääbki kahtlaseks. Peategelane seisab silmitsi küsimusega, kas inimese elu väärtus sõltub tema töövõimest, päritolust, kasvatusest või millestki muust, mida ei saa mõõta. Raamat näitab, kuidas vägivallast saab paljude jaoks igapäevane taust ja kuidas tapmiste motiivid muutuvad ähmaseks, kuni süü ja süütuse piir hakkab hägustuma.
Teos liigub aeglaselt, keskendudes pigem sisemonoloogidele ja suhetele kui välisele tegevusele. Läbivad on küsimused inimõigustest, võimu kuritarvitamisest ja sellest, kui kerge on kehvuses elavaid inimesi muuta vahendiks suuremates mängudes. Romaan sisaldab rohkelt olukordi, kus tegelased peavad valima mugava kohanemise ja sisemise protesti vahel, tajudes samas, et kumbki tee ei too täielikku õiglust. Samas ei luba autor lugejal unustada, et iga otsuse taga on konkreetne nägu ja elukäik, mille katkestamine ei ole kunagi ainult statistika. Pekside raamat asetab lugeja tunnistaja rolli: lugeja peab ise otsustama, kas kirjeldatud teod on paratamatud või oleks olnud võimalik käituda teisiti. Nii muutub raamat aruteluks moraalse vastutuse ja ühiskondliku süü üle.
Erni Krusten oli 20. sajandi eesti kirjanik, kelle loomingus kohtuvad lüüriline hoiak ja terav sotsiaalne tähelepanu. Ta alustas luule ja lühiproosaga, kuid tema nimega seostatakse eelkõige romaane ja jutustusi, mis jälgivad tavainimese elu ja valikuid muutuvates oludes. Krusteni proosas on kesksel kohal lihtsa inimese sisemaailm, esteetiliste ja eetiliste konfliktide psühholoogiline eritlemine ning hea ja kurja hägused piirid. Pekside raamat kuulub tema olulisemate teoste hulka, tähistades üht üleminekupunkti nii autori loomingus kui ka sõjajärgses eesti proosas: see on romaan, milles vaadeldakse uut ühiskonda läbi nende pilgu, kelle elu väärtust hinnatakse sageli ainult kasust, mida nad suudavad pakkuda.
