Võidule!

Luulekogu „Võidule!“ koondab Erni Hiire isamaalise ja patriootliku loomingu, mis kõneleb noore Nõukogude riigi ideedest ja väärtustest, olles omas ajas propagandistliku, ent ka poeetilise tähendusega. Teos järgib poeedi varasemat loomingulist suunda, keskendudes töörahva püüdlustele, ühiskondlikele muutustele ning ideoloogilisele innustusele. Kogu keskmes on üleskutse ühtsusele ja eneseületusele, mida iseloomustab rütmiline vorm, selge kujundiloogika ja retooriline paatos.

Luulekogus leiavad koha nii lüürilised vahepalad kui ka programmilised tekstid, kus autor käsitleb nõukoguliku elu ideaale, nagu töö, rahu, vabadus ja edasipüüdlikkus. Hiir kasutab sageli personifikatsiooni ja allegooriat, et anda abstraktsetele mõistetele (nt võit, tulevik, kodumaa) isiklik ja poeetiline nägu. Tema värsid on tempokad ja ülesehituselt kõnelejad, suunatud sageli kollektiivile, ent vahel ka üksikisiku sisekaemusele. Paljud tekstid mõjuvad ajastukohana — need on kirjutatud kindlas ideoloogilises raamis, ent sisaldavad ka siirust ja usku inimvõimete piiritusse kasvusse.

Erni Hiir (1905–1989) oli 1920. ja 1930. aastate eesti modernistliku luule üks viljakamaid viljelejaid ning hiljem aktiivne nõukogude kultuurielu osaline. Tema loomingulist teed iseloomustab järsk pööre avangardismilt ideoloogilisele teenistusele, kus vaba vormi ja eksperimentaalsuse asemel hakkasid domineerima sihtide kindlustamine ja sotsialistliku realismi nõuded. Ometi säilitab Hiir mitmes oma luulekogus, sealhulgas ka „Võidule!“, poeetilise väljenduse võime, mis võimaldab tänapäevaselgi lugejal tajuda selle ajastu meelelaadi ja keelelist ilmet.