Halli kivi jutud ja teisi jutustusi

Ernests Birznieks-Upītise “Halli kivi jutud ja teisi jutustusi” kogub kokku lugusid, mis viivad lugeja Latgale küladest jõgede kallastele ja labürintidesse, kus kaksjalgsete ja neljajalgsete kohtumised kujunevad ootamatuks mänguks. Iga jutustus algab lihtsast sündmusest – leidmisest, kohtumisest või teekonnast –, mis pöörab tähelepanu inimese ja looduse vahelisele suhtele. Rännak üksiku halli kivi juurde muutub peatuspaigaks mõtisklusteks aja kulgemisest ja minevikumälestustest, samal ajal kui kõrvallood jutustavad kohalikust argipäevast, uskumustest ja ootustest. Välisteosena avab raamat dialoogi erinevate maailmade vahel, kus jutustaja astub kõrvale, et lasta tegelastel ja kõige muu murrutatud reaalsusel kõlada.

Teoses põimuvad pärimusteadmised ja lihtne jutustamisviis, kus dialoogid, monoloogid ja keskkonnakirjeldused moodustavad terviku. Hoopis vähem on peatähelepanule ilule või üle rustikaalsusele, rohkem aga sündmuste loomulikule kulgemisele ja tegelaste sisemistele küsimustele. Iga jutustus toimib peegliga, mis peegeldab inimeste valikuid ja suhteid nii loodusjõudude kui ka kaaslastega. “Halli kivi jutud ja teisi jutustusi” ei paku valmis õpetusi ega määratle ideid lõplikult, vaid kutsub lugejat lugude kaudu üles küsima, kuidas minevik ja olevik omavahel suhtlevad. Välisteosena on see raamat lugemiskogemus, kus iga lehekülg avab akna teiste tavade ja mõttemaailmade poole, andes ruumi isiklikule tõlgendusele ja mõtisklustele.